esimene kevadpäev

Täna öösel algas kevad!
Esimene kevadpäev kuulus taas "nagu alati" päevade hulka. Valu selles kohas, kus aastaid seisis tarkusehammas, jätkub. Paraku selgub alaneva paistetuse taustal, et üks äär oli hambaarsti tangidest tugevam. Ja tänane päev on kulgenud palavikuga voodis.

Mitte päris küll tegelikult. Ostmine, minu üks suuremaid kirgi sai taas kord võidu ja täna üritasin pahade mõtete kiuste selle lühtri köögi lakke üles saada. Tulemuseks, et põleb, aga lühis ei ole väga kaugel. Vaja oleks osta isolatsiooniteipi ja konks, siis ei ripuks lamp enam omaenese juhtme otsas ja saaks ehk rahulegi jääda.

Oli psühholoogipäev. Alar on võrratu inimene. Mina, kes ma tema juures vaid nutmas suudan käia, tunnen end armetuna. Kui palju häid mõtteid!

Täna me palju ei arutanud. Pilditeraapiat tegime. Panin silmad kinni ja rääkisime teineteisega. Ta viis mu liftiga tagasi kuskile lapsepõlve, sellesse päeva, mida pean oma varase lapsepõlve hirmsaimaks. Ma sain iseennast lohutada ja läbisin oma hirmud, võtsin nad kontrolli alla. Kummaline, et ta palus mul sellele tüdrukule seal kauges lapsepõlves jätta mingi asja... ja mul ei olnud talle midagi jätta. Asjadel ei ole mu elus väärtust... Siis tõi ta mu liftiga tagasi ja palus mul end valada täis mingit värvi, mis mulle meeldiks. Valisin heleda - valge. Jah, parem on.

Selle nädala mõtteteraks sai, et ma pean suutma oma alateadvust, mis suudab analüüsida, tekitada negatiivseid mõtteid, sundima tööle positiivseks. Nii mõtlen 21-l õhtul enne uinumist ja hommikul peale ärkamist, mil sissepääs alateadvusesse kõige lähemal, end kõige paremaks ja toredamaks inimeseks maa peal.
Ja kirkaimad otsused ja mõtted saatku mind ka negatiivsuse tipphetkedel.

Hea on olla enne uinumist vaikselt oma mõtetega. Hea on olla oma kodus tasatasa. Hea, et armas sõber käis täna külas ja saime lihtsalt lobiseda - ühel laps isa juures ja teisel korrus kõrgemal magamas. Hea, et keegi hoolib. Ja homme peab tulema parem päev - positiivsete suundadega teine kevadpäev.