Päeval tuli kolleeg lõunalt, "yeah, nüüd käib Tõnismäel juba märul", hõiskas ta üle toa. Vaatasin bnsi - käis jah.
Pool kümme läksin emale teatrisse järele ja ala oli sisse piiratud veelgi suuremalt. Ja nüüd hilisõhtuste uudiste ajal helistas kursaõde - hirm on üksinda kesklinna puumajas. Egas midagi, tõin ta viimasel hetkel enne kesklinna sulgemist sealt ära.
Teel vestlesin telefonitsi ema ja Notsuga ja ei suutnud neilt välja pressida lubadust sõita hommikul minema. Tankisin 90l paaki ja võtsin välja kogu kaardil oleva sularaha. Tikud ja soola jätsin veel poodi:)
Kurat, mis toimub. Ma tõesti ei mõista, keda segab see üle poole sajandi seisnud mälestusmärk. Eesti Vabariigi värske valitsuse jõudemonstratsioon? Aga kes maksab kinni elanikele ja ettevõtetele tehtud kahju? Kes vastutab segamini keeratud kesklinna eest?
Istusin kell pool kümme oma kolm ja pool tonni kaaluva kolmeliitrise diiselmasina roolis. Mind kaitsesid kängururauad ja tugev plekk. Ka ei oleks ma hetkegi kõhelnud gaasi vajutamast ja üle mõne "kaitsja" sõitmast, kui olukord oleks seda nõudnud.
Vaatasin neid noori politseivormis tüdrukuid, kes õhukeste suvemütside väel seisid arusaamatult ümber Kaarli kiriku... Eesti väikelinnade noored naised. Rahuliku riigi ametnikud, kes riigi lahjal lobil ja pikal puhkusel ametnikutööd teinud.
Mu eksi hääl oli rahutu kui ta selgitas talle antud juhiseid. Valmisolek lahkuda poole tunni jooksul kaasas kiiver ja kuulikindel vest. Tema võttis noore Eesti Vabariigi jõustruktuurid venelastelt üle. Ilmselt lootis ta siis, et rasked ajad on igavesti möödas.
Kus kurat on need turvafirmade uhketes vormides mehed, kes argipäevadel mööda linna rallivad? Kus on need tanksaabastes mustades vormides mehed, kes kaubanduskeskustes ostjaid kullupilguga jälgivad?
Notsu ja ema keelduvad lahkumast Lasnamäelt väites, et venelaste getos elades on nad kaitstud...
Mille kuradi pärast pean ma muretsema? Kellel on vaja ühe igivana memoriaali teisaldamist? Mille me asemele paneme? Kodugaasi oranzi tankla? Gaasitankla autodele? ) trass on ju olemas...
fck. neil hetkedel tunnen ma, et me elame ühes võimetus ja mõttetus väikeriigis, mis suudab edukalt demonstreerida oma olematut jõudu astudes kaitsetu kivi vastu. Ja pakkudes kellele tasuta igamehetsirkust, kellele varalist kahju ja kellele südamevalu.
reede, 27. aprill 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar