Päev, kus ei toimnud midagi

Täna saime haiglast koju! Ja see ongi päeva tähtsündmus.

Olen kuidagi järjelt maas - lühike töönädal, järgnenud päevad suurlinnas ja siis maandumine haiglas. Tänane visiit tsooniterapeudi juurde muutis mu magavaks ja rahulikuks olevuseks, kes kuidagi ei suutnud ennast kokku võtta.

Ometi ajasin õhtuks jalad alla ja seiklesin hulludele päevadele. Ostsin Notsule mänguasju ja endale lõhna. Ostud, mida ma oleks niikuinii pidanud tegema. Ja vestlesin telefonitsi Notsu sünnipäevale kutsutud laste vanematega kinkide asjus.

Ja nüüd olen taas voodis, väsinud. Vaatan järjekordset dokki - jaapanist kadunud lastest.
Jälle on möödas Päev, Kus Ei Toimunud Midagi.