esmaspäev, 14. juuli 2008

jää hüvasti, sport

Ma ei oska siia miskit kirjutada. Reede oli igati vahva algusega päev - külalised Munalaiul. Notsut ja temast poolteist aastat vanemat Maddet jagus kõikjale. Purjelauatamine, päevitamine ja meeletu palavus.



Läksime õega jooksma. Tee kulges maalilisel rannamaastikul. Maratoonarist õel on spetsiaalne pulsikell - gps-iga. Õde rääkis nii läbitud teekonna pikkusest kui ka jooksukilomeetri keskmisest kiirusest (6,42). Et õe vorm on minu omast kordades parem, küsis ta vast igal kilomeetril mu enesetunde järele. Hea, ütlesin , kuid tundsin südames plõksatusi.



Peale väikest võimlemispausi, mil läbitud oli 6,6 km pani ta oma imetabase pulsikella minu randmele. Sain teha täpselt kaks sammu, tundsin südames tugevat plõksatust, pulsikella tabloo näitas hetkel 236 ja siis enam mitte midagi (kell näitavat pulssi kuni 250-ni)



Edasist ma ei mäleta või õigemini mäletan väga-väga katkendlikult. Meil ei olnud kaasas mobiili, tean, et õde peatas Go-busi liinibussi, kuna sõiduautod ei peatunud. Vastutulelik bussijuht lubas tal helistada Rootsi mobiilile - õemehe number olnud ainus, mis talle meenunud...



Minu jaoks oli tegemist suure ja musta auguga. Ma ei tea, et lamasin meie oma mersubussikese taga ja mulle valati peale liitrite kaupa külma vett, ei tea miskit meeleheitlikust kihutamisest vastu Pärnust tulevale kiirabiautole. Mäletan vaid ähmaselt, et ei jaksanud enam hingata ja õde hoidis mu kätt oma peos ning hingas koos minuga.



Kuskilt kiirabiautost hakkab mulle meenuma - mu kohale kummardunud kiirabiarsti kaelas rippusid peenikesed kuldketid ning ühe kuloniks oli kuninganna Nofretete pea. Tal oli lühike punakas poisipeasoeng. Vastuvaidlemist mittesallival toonil käskis ta mul hingata. Hetkel kui mu pulss saja võrra kukkus ehk saja kolmele pidama jäi, naeratas ta ja ütles - nüüd on kõik hästi. Meie oma bussikesse ümber istudes oli mu peos nuuskpiirituselapike.



Kiirabikaart ütleb: adenocori 6+12mg v/o monitor; metroprololi 25 mg; diazepami 5 mg. Ja kiirabiarst oli öelnud - kliiniline pilt ja ravi viitab lisajuhteteele südames. See hoog võib iga hetk korduda.

Minu lisamõte - see hoog võib korduda ka Pamiiris. Ma olen väga kahevahel. Mind hirmutab teadmatus - miks see juhtus. Kas tegemist oli palavuse, pingelanguse, jooksupingutusega... või andsid kõik kolm kokku sellise reaktsiooni... ?

1 kommentaar:

  1. Uhh :(

    Aga see on vist nii diagnoositav kui ravitav?

    Ma käisin ise sügisel südamearsti juures kontrollis - lihtsalt kindluse mõttes - et kas tohib sporti teha või ei, kas näidud ja kardiogramm on korras.

    Heade uudiste maalt tuleb aga öelda, et Elbruse grupil läheb kõik hästi :)

    VastaKustuta