Neljapäev, 1. jaanuar 2009

aasta vahetus

Sedakorda Hüürus Seiklejate Klubiga. Palju kärtsu-mürtsu ning rohkelt sööki-jooki. Minukesel küll rohkelt sööki - liiga palju jooke tarbisin ära aastavahetuse eelõhtul.

Ja öösel koju. Kaine autojuht olla ei ole sugugi halb kui uusaasta esimese päeva vaatenurgast vaadata.
Lihtne.

Avastasin, et minu aastad on sama erinevad kui aastate vahetusedki. Pikast kleidist matkasaabasteni on esindatud kõik variandid peale palmialuse. Kordumatud inimesed ja paigad, nagu vahetuvad ajad nii ka kombed ja sõbrad.

Tänane uusaastapäev erines tavapärastest - koristasin elamist. Avastasin, et suvisest spordist loobumisest alates olen kehale kasvatanud 6,6 kg puhast sangamaterjali. Kui ma tahan olla selline, siis olen. Edu mulle! Aga riideid sellisena olemiseks ette nähtud ei ole. Nüüd on mu garderoobis kaks pulloveri ja neli kampsunit ning kaks paari teksaseid. Ülejäänu toppisin prügikottidesse ja minema. Põhimõtteliselt käib pekihunnikuna ilusates rõivates edvistamine mulle vastukarva.

Õhtuni oli üks mõnus uusaastapäev. Kuniks telefonikõne ema isikus ütles valusa tõe. Sõnumitoojaks peab ta olema ka Väikesele Notsule. Üks habras niit katkes eile õhtul. Oli see minek ehk 41 päeva varem määratud ning kõikvõimas meditsiin hoidis kinni seda, kes oma mõtetes juba teisel pool.

1 kommentaar: