Talvistel nädalavahetuste üks meelisatraktsioone on veekeskus. Peale kõhklusi laenutasime "pükstega" kummirõnga, kuulasime sõprade kogemusi ja otsustasime TallinkSpa kasuks. Esiteks näikse nemad kasutavat konkurentidest vähem kloori, teiseks on soomlaste seltskond rahulikum ning kolmandaks oli Notsu kutsutud sinna klassiõe sünnipäevale. Üritus möödus mõnusalt - poja sulistas soojas titebasseinis ja olime talle kordamööda seltskonnaks. Vahepeal käisime soojas ka - kiviplaadiga türgi sauna temperatuur sobis ning seal ei olnud segavat auru. Ka riidessepanek sujus - olin esimene pesija, seejärel riietusin ning lippasin teksades ja paljajalu pojale basseini äärde järele. Nii jõudis ka tema kenasti jahtuda ning enne uinumist ka kõhu täis süüa.
Täna käisin esmakordselt peale poja sündi kinos. Varustasin ema valmispiima paki ja lutipudeliga ning vaatasin Coca-Cola Plazas "Söö, palveta, armasta". (Täiesti keskpärane film, teist korda ei viitsiks). Leppisime emaga kokku, et olen hädavajadusel valmis kinost tagasi kihutama. Vajadust siiski ei tekkinud, kuigi poja keeldus kategooriliselt pakutud lutipudelist. Emal õnnestus poiss magama kussutada ning sõnumivahetutuses väitis ema asjalood korras olevat, kahtlustan siiski tehtud üliinimlikku pingutust. (Hilisemal katsetusel nõustus poja siiski 10 ml piimasegu sööma. Maitsesin ise ka - üldse ei imesta, et ta seda ei soovinud)
Ja kolmandaks "esimeseks" imetlesime täna poja roomamiskatsetusi. Edukas tagurpidi kapsauss - püüdlus haarata punast vankrikoera Patricat ei õnnestunud. Aga indu jagus. Ja tegelikult ei oota ma roomama hakkamist üldse isukalt - mõte kodustest ümberkorraldustest ei meeldi mulle.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar