Laat tuli koju kätte. Mu kodutänaval peeti täna "Roheliste väravate päeva". Äärelinna sporditee muutus üheks pühapäevaks kihavaks seltsielu keskmeks.
Vahva oli! Tegevust jagus igale maitsele. Notsu nõudmisel ladusime samuti kirbukakraami välja. Aeg teenida taskuraha tundmaks isiklikul nahal kui raske on "pääde" ja "poode" välja teenida! Notsu pakkus kraami usinalt ning teenis saadud eurod kuhjaga välja. Nautis. Kohe näha, et kaupmeeste perest :) Meesisend otsustas esmalt naljaga omagi kaupa pakkuda. Nähes aga ostjate siirast huvi, lõpetas ta naljatamise ning vähemalt üks kallis masin leidis endale uue omaniku.
Ürituse varjupool paistab silma vaid kohalikele elanikele. Esmalt professionaalsete kauplejate saabumine enne kukke ja koitu. Minu koduakna all alustati hiigelsuure müügitelgi ülespanekut kell 5,30. Justjust - pühapäeva hommikul pool kuus! Kui müra poleks und lõpetanud, ei teakski.
Ning sama seltskond lahkus kell 16 lõppenud ürituselt peale 19 - jällegi sellesama kilakola kokkupanek.
Üritusel käinuid meenutavad üleajavad prügikastid ning tänavaäärsel murul vedelev prügi. Tänu äikesevihmadele lirtsuv prügi. Puude küljes lipendavad endiselt reklaamsildid üle "tänava", mis nüüdseks taas endine raudteetamm, ripub hiiglaslik tervitav loosung.
Kurb. Lubati ju tänavat üheks päevaks.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar