esmaspäev, 23. september 2013

Paduvihmane õunamahlategu

Lõunas on käesoleval aastal "õun" pea sõimusõnaks kujunenud. Juba augusti keskpaigas vedas tundmatuks jäänud kodanik mitu autokoormat metsa, otse surnuaia sissesõiduteele. Koristamise järgselt tekkis sinna sildike "õunte mahapanek keelatud".

Meie kohalikus õunaaias kasvab kaheksa puud: tundmatu ja kidurate viljadega, tunamullu noorendatud valge klaar, martsipan, kuldrenett ja kolm identset tundmatut pluss Minile sündimise päevaks kingitud tilluke puuke.
Klaar, martsipan ja too tundmatu kidurate viljadega puu on nüüdseks õnneks tühjad - suvi läbi ja tuul on usinalt puhunud. Kolm identset tundmatut kandsid aga ränka koormat. Meesisend teab mäletada, et neist kahe vilju ka säilitati. Turnisime Notsuga õunakogurite seltsis puulatvades. Kogusime kastidesse ja saime seitse korralikku kahe vahel kantavat. Lisaks tootsime kastikesi Tallinna-sõpradele, kellest teadsime kindlasti õunu soovivat ning Midi lasteaia laada jaoks. Meesisend urises, et meie kaks meetrit kõrge ja kakspool pikk järelkäru on jälle liiga väikeseks osutunud...

Mahlateo tööjaotus kujunes kogemustele ja kvalifikatsioonile vastavalt - lapsed korjasid. Notsu raputas ja Midi  aitas koguda. Vanaema pesi ja lõikus, et saaksin toppida purustajasse. Purustaja pärineb nõukaajast. Nõukogude inimese õunad olid hoopis pisemad ning purustaja avaus vastav. Emps lõikus punapõsised õunad, millest suurimad üle poole kilo kaalusid, neljaks ning alles seejärel sain nad august sisse topitud. Meesisend väitis, et nende õunapurustaja neelanud korraga ämbritäie õunu, aga kui masinal ikka mootorit njetu, siis on masin, neelaku kasvõi kaks ämbrit korraga, täiesti kasutu.
Vedasin savu ämbritäie kaupa Meesisendi Manu, kes presskangaid ükshaaval täitis, tühjendas ja tungrauda vajutas ning täis saanud poti tünni tühjendas.

Lõuna paiku algas vihmasadu. Esialgu tasapisi, lubades brigaadi kohvile-piimale ja võileivale, seejärel hookaupa, edasi veelgi pikemalt. Viimased liitrid ja lõpukoristuse tegime üheteistkraadises paduvihmas. Lapsed kupatasime tuppa varem. Midil pole midagi toasviibimise vastu. Siinsest kassettmakist (justnimelt) saab vaadata ōdede lapsepõlvemultikaid, mida mõlemad suureks kasvanud lapsed on rõõmuga jalust tassinud. Selle nädalavahetuse hitiks kujunes "Karupoeg Puhh".

Mahla kogunes raskete tingimuste kiuste pea 150 liitrit. Niipalju kui kahte tabletitünni mahub, veame ka linna. Kärusse on pakitud ka muu põllumajandus - viisteist kaalikat, sama palju peete, porgandit, tilli, aedube. Kurgitaimed üllatasid ning olid katteloori all veel kolletunutenagi ämbritäie saaki tootnud. Lisaks hulk paprikaid, sibulat, küüslauku, maitsetaimi, artišokke... Kõik, mida kevadel fantaasia külvata lubas, on siin, lõunas, ka kasvanud ning enamasti hiigelmõõdud omandanud.

1 kommentaar:

  1. Aga ikkagi.
    Kui hea on keset talve seda mahla juua. Ma tean, :)

    VastaKustuta