***

Onu Lembitut jagus Kärdla koduõues kõikjale. Ma vist ei teagi teist temasarnast töörügajat - varavalgest asjatas ta koduhoovis. Lõunat serveeriti keskpäeval, kellahelinaga, sellele järgnes puhketund ning taas pimedani töiseid tegemisi nii laudas, kuuris, aias. garaažis, saunas kui ka heinamaal. 

Ja teist nii lahket ja jutukat meesterahvast ma samuti ei tea - ta armastas ko-hu-ta-valt rääkida ja tema lood Hiiumaast ja hiidlastest olid vürtsitatud eheda hiiu huumoriga. Samasuguse huumoriga suhtles ja nii abikaasa kui külaliste kui muidu sõprade-tuttavatega. Viina ta ei võtnud, oli sellest elus küllalt saanud. Või siiski - oma ja naise sünnipäeval pits või paar. Oli natuke edev ja alati hoolitsetud. Hiiumaa lapsepõlvesuvedel keksisin tal mõnuga sabas - tema tegemised olid alati niiiiii huvitavad. (Palju põnevamad kui marjakorjamine või kartulite idutamine, kuhu tädi Hermine mind suunas)

Onu Lembit õpetas mind vikatiga niitma, kuid luisuga teritada ei lubanud.

Garaažis näppisin kõikvõimalikke süsteeeme ja muudkui küsisin ja sain vastuseid.

Üheskoos söötsime lambaid.

Valge mosse 2140, sünniaastaga 1980, viis meid nii "linna", surnuaeda kui mutikeste pidudesse. Täiuslikus tehnilises korras on see mosse tänaseni.

Minu autosid, välismaiseid, ta imetles, küsis ja uuris nende kohta, sõitis reisijana heal meelel, kuid rooli ei kippunud.

Juba eakana leidis ta endale sobiva väljundi luudade tegemisel ja nende müütamisel laatadel. Maaleht tegi temast vahva loo, millest netis siiski vaid sissejuhatus ja foto

Samal pingil tegin ka ühe armsa foto Väikese Notsu beebipõlvest - eakas paar titte magama kussutamas.

Kuniks on alles inimesed minu lapsepõlvest, seniks tunnen ka ennast lapsemeelsena, justkui võiks osake minu elust ja vastutusest olla täiskasvanud, "vanade" inimeste oma.  Iga armsa inimese lahkumisega lahkub saan ma täiskasvanumaks. 

Hiiumaa muutus minu jaoks jäädavalt võõraks päeval, kui tädi Hermine maeti Käina surnuaeda. Lähipäevil sängitatakse tema kõrvale ka onu Lembit. Tema tee lõppes täna, 16. märtsil, 81-aastaselt. Ta oli tegus, asjalik ja ma loodan, et ka õnnelik kuni viimase elupäevani. 

***

Ma pean asuma lahendama praktilisi küsimusi nagu ööbimine Hiiumaal ja Mini ja Midi kojujäämine. Minu esmaselt lihtsas plaanis oli ette nähtud Mini kaasavõtmine ja Notsu Midiga koju, kuid Meesisend nägi selles Õhtulehe tulevast kaanepealkirja nagu 12-aastane tüdruk hoidis 4-aastast väikevenda (või midagi sarnast)  ... :(