Kronoloogia huvides - olime lõunas reedest teisipäevani. Võõrustasime seekord vaid ühte komplekti külalisi. Avasime grillihooaja, kuigi päikese loojudes näitas termomeeter nulli. Pleedides oli lamamistoolidel siiski hea ja soe lebotada.
Tagasi vaadates ei teinud mitme päeva jooksul mitte kui midagi. Isegi ülemisele korrusele "eest ära" tõstetud jõuluehted jäid karpidesse tagasi panemata. Meie aknaalune jõulukuusk on aga ilmselt juured alla võtnud - rohetab eriti jõuliselt.
Kondasin lastega mitmel korral mööda Tamula kaldaäärset matkarada Roosisaare sillani ja tagasi. Katsetasime ühiselt kaldaäärse jää tugevust, vaadates mis juhtub kui jää ei kanna. (Midi teatas, et üksi ei tohi jää peale astuda, sest muidu tuleb Miu juurde mulla alla minna. Tark laps - oli valusnaljakas ja samas ei midagi valet)
Ühel korral sammusime laudteel ka hilisõhtul, poolpimedas, mil varjud venivad närvekõditavalt pikaks. Esialgselt plaanisime minna vaid Juudiparki. Et väljusime pealampideta, jalutasime tagasi mööda värskelt renoveeritud Kreutzwaldi tänava kiviparketti. Võru muutub üha kuurortlinnalikumaks.
Vaatasime kohalikus kinos kogu perega koguperefilmi "Lammas Shaun" - Mini on hoolimata värskelt täitunud kahest ja poolest eluaastast täiesti kinokõlblik. Ei mingit hirmu pimeda saali ees, kuid filmi keskel kolis ta Meesisendi põlvele avaramat vaadet nautima.
Esmaspäeva hommikul ärkas Midi ebatavaliselt vara - kell 7 ning äratas üles ka teised. Sõime Tallinna-aia kirsimoosiga hommikuputru köögilaua päikeselaigus kui Meeesisendile meenus, et oli ühele kliendile koolituse kokku leppinud. Ja nii ta kaduski...
Keskpäevaks saime Notsuga koristatud nii maja, leherisust puhastatud hoovi. Jõudsime ka leheprügi kottidesse toppida ning jäätmejaama minekuks ootele tõsta. Puhastasime maasikad, riputasime nöörile pesu. Ja termomeeter näitas varjus 19 soojakraadi.
Täna oli aeg lahkuda. Neelasin juuksuris vapralt kurku tükkinud pisaraid kui Notsu oma tagumikust allapoole ulatuva juuksepahmaka poolde selga lõigata palus. Tema juuksed, tema otsused. Aga ikkagi - minu patsike ulatub hoolimata kõigist jõupingutustest hoolimata vaevu õlgadest allapoole.
Õhk lõhnab kevadiselt, kuigi põhjapoolsetel nõlvadel ja metsaalustes on veel lund. Nrr, mõnus koolivaheaeg!
kolmapäev, 18. märts 2015
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar