Pühapäev, 6. september 2015

Põhjas ja lõunas, vaheldumisi.

Lubasin Sesamyle kirjutada elust lõunas ja põhjas. Ei ole jaksanud, elu kiirrong kihutab liialt kiiresti.
Käisin täna Oleviste kirikus Arvo Pärti kuulamas. Tundsin tõelist vajadust istuda maha kirikusse, kus mind ristiti ja mitte lugeda Passio tekstis rida realt järge, vaid lihtsalt olla ja kuulata ja lasta muusikal endast läbi voolata.
Plaanisin minna rongiga, kuid olin vaadanud sõiduplaani valesti ning tuli koju tagasi joosta, võtta auto ning parkida see vanalinna, kiriku kõrvale. Jõudsin viimasel hetkel. Parkimise lõpetamisel sai saldoks kuus eurot ja sente. Elu suurlinnas iseloomustab valikuvõimalus, mis sageli tähendab minemata jätmist, sest homsed valikud pole vähem rikkalikud. Rohelises linnajaos paiknen ma enamasti oma saja kaheksal ruutmeetril toa- ja kolmesaja üheksakümnel õuepinnal. Igasse päeva mahub vaid üks tegevus, olgu see siis poeskäik või külaskäik või jalutusring. Pikkade vahemaade tõttu on raske rohkemat plaanida.

Lõunasse minek tähendab meeletut pakkimist ja tulek samuti. Kuigi elamised näikse olevat dubleeeritud pisiasjadeni, aga auto on laeni pakke täis. Ma ei viitsi sorteerida - poiste puhul on lihtne keerata nende sahtlid tagurpidi kotti ja teisal kotist kummutisse. Notsu oma teismelise-iseärasustega veab niikuinii kaasas kuupmeetrit rõivaid ning kilomeetrit tehnikavidinate juhtmeid. Lisaks toidukotid ja siis veel igaks-juhuks asjad. No vähemalt on meil mahtuniversaal, kuid pole haruldane, et sellele veel järelkäru taha haagime.

Kakssada viiskümmmend kilomeetrit tundub kuidas kunagi - vahel saavad autos räägitud nii mõnedki tähtsamad jutud. Mõnikord aga on puhvetil kisa taevani ja ähvardan nad Tartus bussi peale ümber kantida. Eks me oleme kui itaalia-perekond - ekstravertne, impulsiivne ja otsekohene, kokkuvõtlikult vägagi kärarikas.
Ma ei nurise maantee üle kuna vaba inimesena pole mul kohustust sõita reede ja pühapäeva õhtutel. Aga tipptunnil on mitmekümne auto pikkused kolonnid üsna tavaline ning eriti talvel teeb see liikumise ebamugavaks.

Lõunas on toapinda vähem, kuid õueala rohkem. Talvel tuleb kütta ahju kui soojuspumba elektriarvet maksta ei taha. Meesisend hoidis ümberehitusel vannitoa põrandaküttelt kokku ja seetõttu on nii tualetis kui duši all käimine külmaga üsna askeetlik tegevus. Kõrvalhoone koosneb jätkuvalt vanast sisust uues kestas. Hoolimata mitmetest ebamugavustest kaalume aga umbes kord kvartalis püsivat kolimist.

Sealne maailm on väike ja kompaktne - paar kilomeetrit ühele ja sama palju teisele poole. Lühikesed vahemaad võimaldavad pikka tegevusrohket päeva, kuhu mahuvad näiteks nii rannaskäik, kinoskäik, kalmistutuur kui ka poodlemine. Ja tegemata ei jää ka lõuna- ja õhtusöögid. Mõnesaja meeetri raadiuses on esindatud on kõik poeketid, välja arvatud küll mu lemmik Prisma. Teatris ja kinos võib afiššide põhjal käia pea iga päev. Kui parasjagu midagi meeldivat ei näidata, tuleb muidugi ise kino teha.
Kümnekonna kilomeetri raadiuses on lõunas palju ujumiskõlbulikke järvi ning ports matkaradasid, milledele minek ei tähenda poolepäevast autosõitu. On neli korralikku aastaaega - suvel palav ja talvel lumine ning kevad saabub paar nädalat varem, sügis muidugi ka. Viimaste aastate jooksul on Võru muutunud kuurortlikuks. Julgelt öeldes, ühele Eesti parimale rannale lisandus juurde rahvusmustris laotud kividest peatänav, kaunis allee ning sügiseks asendub kogu järvepiirkonnas ilmetu asfalt nägusa teekiviga ka sõiduteel. Linnavalgustus töötab led-idel. Pisike ja hubane, suurema valikuvõimaluseta kui rääkida tööstuskaupadest ja teenustest. Ei mingeid liigseid säravaid ahvatlusi, kuid kõik vajadused samas rahuldatud.

Me räägime, et "seal pole tööd" või "see vastik väikelinna mentaliteet" või "mis me seal tegema hakkame". Ometi teame Meesisendiga mõlemad, et need on vaid mugavad ettekäänded - kümned tuhanded inimesed ometi elavad ja töötavad nii linnas kui maakonnas. Kui kohaliku elu päevast tuiksoont, Maksimarketit, vaadata, siis üldse mitte halvasti. Mul on veel üks hea põhjus - Notsu kool. Kohalikule üldharidusele lõunas pole miskit ette heita, kuid nii süvendatud keeleõpet seal tõesti ei pakuta.

Meesisend räägib, et lõunas kokkusaamist kokku ei lepita. Kui telefonitsi kõneldakse kohtumisest, siis hakataksegi kohe minema ja saadakse kokku. Ka noored inimesed räägivad murdekeeles. Aastatega olen hakanud mõistma, kuid ise ei oska. Üsna sageli naeratan suurematel pidudel tagasihoidlikult, sest kirjakeelne kõnelus lihtsalt ei sobi - loodetavasti paistan nii targem välja :)

Kuniks me otsuseid vastu ei taha või ei suuda võtta, elame kahepaiksetena. Ühelt poolt tähendab see vaheldust ja võimalusi valida kulgemise aega ja kohta või põgeneda kärarikkast põhjast rahulikkku lõunasse. Kahe kodu elanikena oleme teisalt veidi ka päriskodutud ning kinnisvaraga kaasneva rohimise, muruniitmise ja lumerookimise orjad. Et maailm oleks tasakaalus, on mul kompensatsiooniks põhja õudusunenägude üleaedsele lõunas unistuste naabripere. See aga on juba hoopis teine teema.




4 kommentaari:

  1. See on väga hea ja õige tähelepanek, et suures linnas on küll palju võimalusi, aga kuna vahemaad on nii pikad, siis aega kulub kordades enam. Ja pahatihti nendeks võimalusteks aega ei jäägi....:)

    VastaKustuta
  2. Noh, kogemused ja vahemaad on erinevad. Mina elan vähem rohelises linnaosas. Pood - 45 meetrit kodu uksest. Lasteaed - 300. Laste kool - jalgsikäigu tee kaugusel. Pärti kuulamas või pagulasi vaatamas käiakse jalgrattaga. Naabrite osas on aga seis sama.

    VastaKustuta
  3. Kas see süvendatud keele6pe on ikka nii süvendatud kui arvata v6iks? Prantsuse keelt l6petanud vabalt ei valda, inglise keelt on v6imalik 6ppida keele6ppematerjali rohkuse ja kättesaadavuse t6ttu süvendatult ka kodus.
    V6ru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kodulehelt leitavast 6ppekavast on tuvastada järgmist:
    "2.4.3. Inglise keele suund
    Inglise keele süvaõppeharu keskendub peale osaoskuste õpetamise lugupidavale
    suhtumisele inglise keelde, mis tähendab rikka, kujundliku sõnavaraga keelekasutust ning
    võimalikult laitmatut õigekeelsust. Selleks et m
    õista Briti rahvaste kultuuri ja meelelaadi
    ning mitmekesistada sõnavara, sisaldab ainekava Ühendkuningriikide ajalugu ning
    kirjandust, samuti ülevaadet riigi poliitilisest süsteemist. Lisaks on õpilastel võimalus
    õppida prantsuse keelt, mis on ajalooliste
    l põhjustel inglise keelt mõjutanud ja on praegu
    üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest." Food for thought ...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh, anonüümik, prantsuse keele kõrval tekitab mulle muret ka vene keel, milles ta hetkel peaaegu aktsendivabalt oma sõnavara piires toimetab. Kreutzwald on kõva kool - sealsete tuttavate õpilaste tulemused on igati arvestatavad. Lisaks paikneb linna lähedal võib-olla õppetasemelt veidi kehvem, aga see eest väga hea sisekliimaga vallakool. Paraku jääb teismeline teismeliseks ja teeb vaid täpselt nii palju kui temalt nõutakse.

      Kustuta