kinokultuurist või õigemini selle puudumisest

Seansi algusajaks on märgitud kell 20. Viis enne kaheksat on saalis täidetud mõned üksikud kohad, ütleme, et saal on peaaegu tühi.

Algab inimeste vool. Kell kümme ja mõned minutid peale hakatakse näitama "reklaami" ja rahvast muudkui tuleb ja tuleb ja tuleb... Ei, ma ei pea saabuvate filmide klippdesse sugugi süvenema ja tulek "reklaami alguseks" on ka minul enesel tavaks, kuid veerand üheksa pimeneb saal ja alustatakse filmi näitamist. Mõned kodanikud on otsustanud saabuda enam kui veerandtunnise viivitusega. Et osad hilinejatest otsustavad veel oma kohtadele trügima hakata, teeb see hinge täis.

Krt, saabugem õigeks ajaks või nähes, et ollakse lootusetult hilinenud, jätke tulemata. Ja kui kohe kumbki ei sobi, siis oleks viisakas potsatada esimestele vabadele kohtadele, mitte hakata pimedas saalis arutama, kas meie koht x on siin ja miks ta "juba" hõivatud on.

Aga film oli tore. Hea kolleeg loovutas kutse "Kariibi mere piraatide" kolmanda jao eellinastusele pool tundi peale tööpäeva lõppu ning oli jälle "põhjus" koduste asjade edasilükkamiseks.

Homsest juba CC plazas vabavaatamisel, hea nautida koos suurepäraste smootiedega:)

kuhu kurat kaob aeg?

Kuhu küll kaovad tunnid ja päevad, nädalad kuud ja mis päris hirmutav - aastadki?
Oma "uues elus" olen juba pea kaks aastat olnud hüperaktiivne, tegutsenud mitmel rindel ja püüdnud igal pool parima anda. Pooleliolev majaehitus, pensionisambaks ostetud korteri kapitaalremont, sama korteriühistu juhtimine, enese ja Notsu sporditrennid, alpinism, erinevad harivad kursused, vastutusrikas töö 9-17, ülikool, algajale börsimängijale kohane jälgimistöö... Plaan toppida Notsu kaheks aastaks Reaalkooli eelkooli ja Lasteekraani Laulustuudiosse laulma (mida ta väga-väga igatseb), hiilgav idee soetada väike nädalalõppude majaköks mõnda Lõuna- Eesti pisialevikku.

Lisaks praktilistele tegevustele olen ka sõber, kolleeg, ema, tütar ja õde, see viimane on geograafiliste kauguste tõttu küll kõrvaltegevus. Käesolevale suhtele elukaaslaseks olemisega on eriti keeruline - üle kivide ja kändude oleme juba pikemat aega täielikus nullseisus. Ka eksi ja Notsu kasvatamisel koostööd tegevate vanemate roll on kahel kangel võimatu. Õnneks. Sest kõike ei jõua. Lisaks üritan olla intelligentne inimene ja külastada näitusi ja kontserte, olla kursis maailmas toimuvaga, lugeda kõiki päevalehti ja mõnesid maakonnalehti, reisida vähemalt kogu oma puhkuse ja pealekauba 4-5 nädalast trippi aastas... Ja kogu seda kupatust oma palgast finantseerida...

Viimasel ajal avastan end eelkõige olevat lootusetu hädapätaka. Lihtsalt on töid, mida ilma süüvimata või eelteadmisteta ei oska, ei ole ka kedagi teist siin majas, kellel aega ja/või oskusi jaguks ja kuldsete kätega töömeestest on lihtsalt põud, isegi kui neile head tasu pakkuda. On asju, mida tahaks väga ise teha, kuid lihtsalt ei jagu aega. Ja samapalju on aega, mida igasuguse lootuse kaotanult kasutan lihtsalt arvutis surfamiseks või viienda järgu soparomaanide lugemiseks (kvaliteetkirjanduse suudan vaid poest koduriiulisse tarida)

Notsu on komandeeringus olnud juba terve nädala. Vähemalt on selgunud, et temal ei ole minu saamatuses rolli. Kes keelab mul võtta mõõdulindi, mõõta näiteks ära garderoobiks mõeldud nurgake ja saata hinnaküsimine oma kliendile, kes seda juba paar kuud ootab? Kes keelab mul lugeda aiandusalaseid ajakirju, mida Erli poolt vaimustunult kaasa kahmasin? Miks ei ole mul ülemise korruse seinad ettevalmistatud värviga katmiseks, kui selleks tööks kulub vaid pool tundi? Miks pööningult Notsu sünnipäevaks alla veetud lauad on endiselt jalus?

Vastus - sest ma ei suuda oma aega planeerida.
Samas käisin täna poes haarates taas kümmekond "hädavajalikku" riideeset. Suutsin Peebuga lõunastada, logeleda tunnikese ema pool ja teise Erli juures, käia alpinismiklubi mõttetus poeloengus... ja saabuda koju suts enne kümmet.

Niisiis. Lisaks suurpuhastusele sõprade hulgas vajan ma hädasti ajaplaneerijat. Memo, mis sunniks mind päevast päeva tegutsema püstitatud eesmärkide nimel, aednikku, lapsehoidjat ja kaht ehitusmeistrit pisitööde tegemiseks. Aga kust kurat ma need inimesed leian ja mille paganama eest ma neile palka maksan:S Ilmselt tuleb ikka ise härjal sarvist haarata ja laupäevane väljasõit forellikasvandusse ohtra veini ja õlle saatel korralike töötalgutega asendada.

vitamiinimürgitus

Mõned nädalad tagasi, esimesel visiidil tsooniterapeudi juurde lahkusin pika nimekirjaga toidulisanditest, mis tuleks mulle kasuks.

Niisiis. Urosept (6 tbl päevas), Wellwoman, Punase Päevakübara tinktuur (120 tilka päevas), Ginko Biloba (2 tbl päevas), õhtul palderjan (4 tbl päevas). Lisaks siis Cipralex, Jeanine ja beetakaroteen. Kokku siis 16 toidulisandit!!! Peale punast veini või siidrit minu omal algatusel. Ja kellelgi ei ole aega seda nimekirja ükshaaval võtta - ikka kõik rohud pihku ja korraga alla loputada.

Poolteist liitrit vett päevas ja ebaregulaarne toitumine dzankoilis. Enesetunne paranes ja märkamatult sattusingi esmakordsest toidulisandite söömisest vaimustusse, võiboll aisegi sõltuvusse ja lisaks sellele üle 500 kroonisele arvele soetasin stocka hulludelt veel venemaise päritoluga viirpuu tinktuuri (20 tilka mõjub südamele hästi), siis alloholi prooviks (4-6 tbl päevas) , kas kiirendab tõesti minu sigakehva seedimist ja lisaks veel gerimaxi (1 tbl päevas).

Nüüd olen ma tõeline superhiir, süües 22 tabletti iga päev ning lisaks siis 140 tilka, paraku teeb see kogus mind mitte energiliseks vaid närviliseks - aju liigub kiiremini kui käed järele jõuavad ja õhtuks näib tegemata tööde kuhi kasvanud olevat.
Ja vitamiinimürgitusele viitab veel kõhulahtisus ning ootamatud iiveldushood ja ärevustunne.

Lugesin täna infolehed läbi. Ravumid ravumiteks, neid olen ma juba tükimat aega alla loputanud. Aga toidulisandite juures oli konkreetne kiri, et see ei asenda tervislikku toitumist! Aga minu poolt päevas söödud kogus vastab vist tervele toidukorrale:S

Niisiis. Pakkisin kõik väärtuslikud ja hinnalised toidulisandid summas umbes 1000 krooni ühte suurde kilekotti. Säilivustähtaega siin jagub, ehk vaatame sügisel või järgmisel kevadel edasi seda va vitamiinivaegust. Ja luban edaspidi oma raha paremini investeerida.