Naljakas maalapp see Lofoodi saarestik Norra mere ääres. Üliigav, kuid imekaunis.
Ma ei oska kirjeldada kohalikku eluolu, sest Lofootidel ei ümbritsenud majasid aed - ei lipp-, võrk- ega iluaaed. Majade kandetalad ulatusid enamasti merre ning õuedes ei paistnud hingelistki. Segaseks jäi 11 000 püsielaniku tegevusala - kõik ei saa ju ometi kalamehed olla. Meie mõistes kesklinna(sid) koos mingitegi büroohoonetega ei eksisteerinud.
Üks äraütlemata rahulik paik, mille vaadetes domineerivad sadamad, laevad, punased majad, rohelise-hallikirjud kaljud ning kuue tunni tagant kolme meetri võrra muutuv veetase.
Kahepäevane matk oli minu jaoks tehniliselt raske. Ma ei ole üldse kaljudel turnija, eriti kogu varustust telgist magamiskotini seljas kandes. Õnneks sobis mulle Seiklejate piisava hulga puhkepausidega tempo.
Õhtuks olin väsinud, kuid õnnelik - sõitnud tagumikul alla liustikust, roninud veetoru järgides väga järsust ja kohati ka rususest seinast üles, laskunud kettidega turvatud kividel. Ja peamine - nautinud imelisi vaateid kihutavate pilvedega. Sellel "nõudlikule harrastajale" mõeldud matkal kogesin esmakordselt telgi ülespanekut tõsiselt tuulistes oludes. Nentisin veelkord, et korralik magamiskott tagab rahuliku une. Laenatud sulekoti hüüdnimeks sai Skunk. Nimelt otsustas ta omanik vahetult enne väljalaenamist kotti pesta. Kuivamise protsessi käigus sai teda bussis püsivalt klopitud, ent märga koera meenutav lõhn kadus alles peale põhjalikku tuulutamist kohapeal.
***
Olin esimest korda pikemalt Norras - eelmisel korral käisin vaid lumelaudamas. Mitmedki kummalised, vaid usaldusel põhinevad maksmissüsteemid jäid silma. Näiteks silt - parkimistasu 10 NOK, telkimisöö 50 NOKi. Ning tasu tuli maksta otse postkasti - Piluga karpi mereäärse surfiparadiisi üksinduses hoidis koos vaid väike tabalukk. Piilusin sisse - paberraha poolenisti täis.
Ööbisime telgis kahel ööl - hinnavahe oli väike, kuid kämpatingimused mugavamad.
Kahel korral kalastasime merel. Borge Iverseni nimeline kapten oli kutselise kalurina merd sõitnud 36 aastat. Talle kuulus neli alust, millest üks sõidutas väheseid kalahuvilisi turiste kolmel korral päevas. Suurepärane kalasaak ja omapärane püügitehnika!
Kodutee kujunes 30h sõidumaratoniks. VW Caravellega reisimine osutus mugavaks. Rooli ma seekord ei saanudki - saarte kitsad teed ei ahvatlenud ka. Palju kauneid pilte sai ja hiigelsuuri teokarpe Väikesele Notsule. Suitsutatud vaalaliha maitseb sarnaselt toorsuitsulihaga - ei liha ega kala.
Kuuldavasti olnud siinkandis jaanipäev kuiv - Lofootidel sadas nagu oavarrest. Piirdusime sinimustvalge lipu heiskamisega.
pühapäev, 28. juuni 2009
teisipäev, 23. juuni 2009
Tervitustega igavese päikese maalt Lofootidelt
Üle lahe Helsingisse, piki läbi Soome ja nurgakese Rootsi tundra. Pooleteisetuhandeste mägede jalamil ööbisime avalikul telkimisplatsil, millel lisavarustuses küttega wc. Teise sõidupäeva õhtupoolikul jõudsime Lofootidele (asukoht: Norra linna Narviku lähistel. Golfi hoovuse mõjul valitseb siinkandis, kaugel polaarjoone taga, aastaringselt tõeliselt mahe kliima)
Polaarpäevaga ei kohtu ma esmakordselt, aga miskipärast olin kotti toppinud pealambi. Noh et kui pimedaks läheb... :) Maha jätnud olin täispikad püksid - ainsateks soojdeks püksteks olin kotti toppinud Ilvese gored, aga nendega on autos palav. Nii sain ma terve varanduse maksnud KariTraade omanikuks. (ilusad, roosa ja mustaga). Ja matkasaapad... Kodus praakisid reisikaaslased mu mäesaapad välja - noh, et pole ju miinuseid... Aga vihm oli täna tugev.
Kas polaarpäevas saab päevitada 24h päevas? Ohei, siingi on asutus, nimega solaarium. Metsapeatuse jooksul hävitasid sääsed mu tagumiku. Nad võiks müüa päevituskreemi ja Off-i segu. Ja polaaröös kuluvad marjaks antidepressandid. :)
Eile rentisime laeva. Meid on viisteist Seiklejat, tore seltskond nagu alati. Käisime Atlandi ookenil 40 meetri sügavuselt kala püüdmas. Saagiks langes meeletus koguses saidat. Et norrakeelsed kalanimetused ei ole mu parim külg, siis oletatavalt ka stauriidi ja välimuse põhjal turskagi. Alvari mölakkala kaalus puhastatult 12 kilo. Vaalaliha on süsimust, seda ostsime poest nii toorelt kui soolatult. Turisti nöögitakse ka siin, heaoluriigis.
Täna sadas padukat. Nagu mägede vahel ikka, tunnelist läbi ja teisel saarel paistab päike.
Varjud saabusid Tallinnast. Väike Notsu kaotas oma roosa mobiiltelefoni bussi. Sellesama, mille isa talle kinkis. Sain leidja telefoniliinile, kuid mobiili ta tagastamast keeldus. Ka mobiili väärtuses vaevatasu eest. Et Notsu isa on levist väljas, ei õnnestu mul leida ka IMEId, et telefon musta nimekirja paigutada. Nõmenõmenõme... Lapsest kahju, ei muud.
Oleme täna jõudnud maailma lõppu, kohta kus lõpeb maantee E10, küla nimi on A, mull peal, hääldatakse "oo". fantaseerisime, et suure maantee lõpus seisab paremat kätt sildike "the end", aga ei midagist. Lihtsalt väike ringtee teavitamas kohustuslikust tagasipöördest.
Homme läheme matkale. Kui ilm lubab. Kui ei, siis asume tasapisi tagasiteele. Narviku-lähedase teeristini on ca 350+ kilomeetrit ning suures koguses kauneid saari.
Polaarpäevaga ei kohtu ma esmakordselt, aga miskipärast olin kotti toppinud pealambi. Noh et kui pimedaks läheb... :) Maha jätnud olin täispikad püksid - ainsateks soojdeks püksteks olin kotti toppinud Ilvese gored, aga nendega on autos palav. Nii sain ma terve varanduse maksnud KariTraade omanikuks. (ilusad, roosa ja mustaga). Ja matkasaapad... Kodus praakisid reisikaaslased mu mäesaapad välja - noh, et pole ju miinuseid... Aga vihm oli täna tugev.
Kas polaarpäevas saab päevitada 24h päevas? Ohei, siingi on asutus, nimega solaarium. Metsapeatuse jooksul hävitasid sääsed mu tagumiku. Nad võiks müüa päevituskreemi ja Off-i segu. Ja polaaröös kuluvad marjaks antidepressandid. :)
Eile rentisime laeva. Meid on viisteist Seiklejat, tore seltskond nagu alati. Käisime Atlandi ookenil 40 meetri sügavuselt kala püüdmas. Saagiks langes meeletus koguses saidat. Et norrakeelsed kalanimetused ei ole mu parim külg, siis oletatavalt ka stauriidi ja välimuse põhjal turskagi. Alvari mölakkala kaalus puhastatult 12 kilo. Vaalaliha on süsimust, seda ostsime poest nii toorelt kui soolatult. Turisti nöögitakse ka siin, heaoluriigis.
Täna sadas padukat. Nagu mägede vahel ikka, tunnelist läbi ja teisel saarel paistab päike.
Varjud saabusid Tallinnast. Väike Notsu kaotas oma roosa mobiiltelefoni bussi. Sellesama, mille isa talle kinkis. Sain leidja telefoniliinile, kuid mobiili ta tagastamast keeldus. Ka mobiili väärtuses vaevatasu eest. Et Notsu isa on levist väljas, ei õnnestu mul leida ka IMEId, et telefon musta nimekirja paigutada. Nõmenõmenõme... Lapsest kahju, ei muud.
Oleme täna jõudnud maailma lõppu, kohta kus lõpeb maantee E10, küla nimi on A, mull peal, hääldatakse "oo". fantaseerisime, et suure maantee lõpus seisab paremat kätt sildike "the end", aga ei midagist. Lihtsalt väike ringtee teavitamas kohustuslikust tagasipöördest.
Homme läheme matkale. Kui ilm lubab. Kui ei, siis asume tasapisi tagasiteele. Narviku-lähedase teeristini on ca 350+ kilomeetrit ning suures koguses kauneid saari.
laupäev, 20. juuni 2009
pakaa
Diplom on saadud, ma ei kukkunudki ninuli parketile. Otsus mitte investeerida kleiti oli ainuõige.
Lilletseremoonia Võrus oli kaunis.
Mul ei ole enam häält. Mingi inin tuleb kurgust koos rögaga.
Otsene ülemus tegi mulle "kingituse" ülikooli lõpetamise puhul. See oli viimane piisk karikasse. Ma otsin nüüd tööd. Ilma naljata.
Lofoodid. See on saarestik Põhja-Norras. Kell 5,30 ootab mind maja ees buss. Rohkem ma ei tea... Pakkisin asjad nagu läheks Elbrusele jälle.
Lilletseremoonia Võrus oli kaunis.
Mul ei ole enam häält. Mingi inin tuleb kurgust koos rögaga.
Otsene ülemus tegi mulle "kingituse" ülikooli lõpetamise puhul. See oli viimane piisk karikasse. Ma otsin nüüd tööd. Ilma naljata.
Lofoodid. See on saarestik Põhja-Norras. Kell 5,30 ootab mind maja ees buss. Rohkem ma ei tea... Pakkisin asjad nagu läheks Elbrusele jälle.
kolmapäev, 17. juuni 2009
homme, vol2
Kus asub ajaloomuuseum?
Kas homme on soe ilm? Kas kerge sall õlgadel suudan end veelgi enam külmetada?
Kas juuksuri jaoks planeeritud kolm tundi on ikka piisav?
Ega ma midagi olulist maha ei unustanud?
Tegalt peaks see viimasemast viimane etteaste ülikooli bakaastmes ju kerge olema - astuda pealtnäha tavalistes rõivastes üle parketi, et võtta vastu üks täiesti tavaline paber. (Paber läheb kodus kappi) Hiljem kallistada lähedasi ning saada lillesülem. Aga ma närveldan nagu alati.
***
Mitte vähem ei muretse ma reedese lilletseremoonia üle Võrus ning laupäeva hommikul algava matkareisi pärast Lofootidele. (Kus need lofoodid asuvad? Norras? Misasjad need üleüldse on? Kas seal on külm? Kas me magame telgis? Hmm. Kes Seiklejate Klubist osalevad?)
Appiii, no ma olen jälle ajagraafikust maas - just lõpetasin töö-töö tegemise. Jajah, tegelikult peaks mu tööpäev lõppema kell 17.
Kas homme on soe ilm? Kas kerge sall õlgadel suudan end veelgi enam külmetada?
Kas juuksuri jaoks planeeritud kolm tundi on ikka piisav?
Ega ma midagi olulist maha ei unustanud?
Tegalt peaks see viimasemast viimane etteaste ülikooli bakaastmes ju kerge olema - astuda pealtnäha tavalistes rõivastes üle parketi, et võtta vastu üks täiesti tavaline paber. (Paber läheb kodus kappi) Hiljem kallistada lähedasi ning saada lillesülem. Aga ma närveldan nagu alati.
***
Mitte vähem ei muretse ma reedese lilletseremoonia üle Võrus ning laupäeva hommikul algava matkareisi pärast Lofootidele. (Kus need lofoodid asuvad? Norras? Misasjad need üleüldse on? Kas seal on külm? Kas me magame telgis? Hmm. Kes Seiklejate Klubist osalevad?)
Appiii, no ma olen jälle ajagraafikust maas - just lõpetasin töö-töö tegemise. Jajah, tegelikult peaks mu tööpäev lõppema kell 17.
teisipäev, 16. juuni 2009
Kus kurat see majanduskriis veel elab?
* Saatsin kuus päeva tagasi neljateistkümnele firmale hinnaküsimise aknaplekkide ja vihmaveetorude projekti I etapi kohta. Koos joonisega. Palusin kahte eraldi hinda - materjal ja paigaldus. Lisaks tähtaega. Tänaseks on vastanud viis.
Järeldus: Üheksal firmal läheb liiga hästi, et kliendi hinnaküsimisele vastata.
* Täna helistas viies, see viimane. Noh, et nemad eraldi hindu ei tee. Ei olnud jutumees see helistaja. Aga numbri ütles välja, kaks korda suurema kui eelmised neli. Ütlesin, et see on väga kallis pakkumine, liiatigi mustalt ehk riigimaksudeta tehtud.
"Kui kallis, siis pole midagi teha", kolksas toru hargile. Täna, kus räägitakse, et ehitusmeestel olevat raske.
* Laubal käisin pangas uut klienti registreerimas. Nimelt saab Väike Notsu endale ISICu õpilaspileti koos pangakaardiga. Mõtlesin, et suvel hea harjutada nende kasutamist. Telleriõpilane venitas kontot avades poolt tundi meie aega (järjekord muudkui kasvas ja kasvas ja kasvas...) Ja kaks tundi hiljem helises telefon: pildi skänneerimine ei õnnestunud, palun tulge tagasi. (Muidugi suutsin ma avaldust täitma minna kaubanduskeskusesse linna teises otsas).
* Minu kirjale, et palun hoius väikese intressi tõttu lõpetada ning minu kontole tagasi kanda, ei suvatsenud kliendihaldur isegi vastata. Tagasikandest rääkimata. Noh, et aega polnud. Personaalpanganduse klient olen seal.
* Ühe suure kaubanduskeskuse tuntud firma sukapoes imestas müüja käredal häälel, et ma ei oska öelda, kas nr 4 sukad on mulle suured või mitte. "No otsustage juba ära, muid numbreid meil ei ole". Aga mina pole eales endale sukapaari soetanud.
Hüvasti, klienditeenindus. Ma ootan põnevusega sügist, mil tähtsamad ninad kriisi süvenemist ennustavad. Ausalt, need pisikesed vastikud ebameeldivused ei ole "force majore", vaid inimeste tahtlikult lohakas tegematajätmine.
Järeldus: Üheksal firmal läheb liiga hästi, et kliendi hinnaküsimisele vastata.
* Täna helistas viies, see viimane. Noh, et nemad eraldi hindu ei tee. Ei olnud jutumees see helistaja. Aga numbri ütles välja, kaks korda suurema kui eelmised neli. Ütlesin, et see on väga kallis pakkumine, liiatigi mustalt ehk riigimaksudeta tehtud.
"Kui kallis, siis pole midagi teha", kolksas toru hargile. Täna, kus räägitakse, et ehitusmeestel olevat raske.
* Laubal käisin pangas uut klienti registreerimas. Nimelt saab Väike Notsu endale ISICu õpilaspileti koos pangakaardiga. Mõtlesin, et suvel hea harjutada nende kasutamist. Telleriõpilane venitas kontot avades poolt tundi meie aega (järjekord muudkui kasvas ja kasvas ja kasvas...) Ja kaks tundi hiljem helises telefon: pildi skänneerimine ei õnnestunud, palun tulge tagasi. (Muidugi suutsin ma avaldust täitma minna kaubanduskeskusesse linna teises otsas).
* Minu kirjale, et palun hoius väikese intressi tõttu lõpetada ning minu kontole tagasi kanda, ei suvatsenud kliendihaldur isegi vastata. Tagasikandest rääkimata. Noh, et aega polnud. Personaalpanganduse klient olen seal.
* Ühe suure kaubanduskeskuse tuntud firma sukapoes imestas müüja käredal häälel, et ma ei oska öelda, kas nr 4 sukad on mulle suured või mitte. "No otsustage juba ära, muid numbreid meil ei ole". Aga mina pole eales endale sukapaari soetanud.
Hüvasti, klienditeenindus. Ma ootan põnevusega sügist, mil tähtsamad ninad kriisi süvenemist ennustavad. Ausalt, need pisikesed vastikud ebameeldivused ei ole "force majore", vaid inimeste tahtlikult lohakas tegematajätmine.
esmaspäev, 15. juuni 2009
garderooblemas
Kalender näitab juuni keskpaika. Nina luriseb nohust, seljas on talvine softshell. Äge eksju.
Neljapäeval toimub pidulik lõpetamine. Nädal poodlemist tipnes otsusega mitte osta tuhandekroonist kleiti kolmeks minutiks üle parketi jalutamiseks. (Tegelikult valisin ühe JacquelineKennedylikult korrektse valge või kreemroosa kleidi koos samas stiilis jakiga PTA-st välja.) Õnneks koputas mõistus uksele. Vaatasin kleidivarud kodused kleidivarud üle. Tulemuseks mitu upsi... noh et viieteistkümnest kleidist on püsikandmises kaks (üks sportkleit reisidel ja teine hüpervolangiline lumivalge, nagu koopia ema nooruspõlve kleidist). Kaks kleiti on siiani kaunistet hinnalipikutega ja mitte väikeste numbritega. Kolme kleiti on kantud ühe korra... Üks ei mahu hetkel selga (mind võiks viineriga kiles sassi ajada). Ülejäänud seitse on nagu on - omas elemendis ehk sobiks ka, aga enamasti kapis.
Valituks osutus musta-halli kaelkirjakumustriga pikk kleit, millel lõhik paljastamas kintsu. Olekult sealjuures soliidne. Õlgadele valge sall. Kaela, kätte ja kõrva ema tagasihoidlikud pärlid. Valged 10 cm tikk-kontsad. Valgete pitskummiga sukkade vastu hädaldasin kõige enam - minu koibade juures saavad neist põlvikud paku otsas... Sukad ise on tagasihoidlikud, kuid pits... see ulatub täpselt lõhikust paistma ning annab akadeemilisele olemisele veidi vallatut tooni.
Kulu: 109 krooni sukkade eest. Allesjäänud 900+ kulub Notsu koolitarvetele. Hinnang - hea kui mõistus juhtub rahakotti juhtima.
Neljapäeval toimub pidulik lõpetamine. Nädal poodlemist tipnes otsusega mitte osta tuhandekroonist kleiti kolmeks minutiks üle parketi jalutamiseks. (Tegelikult valisin ühe JacquelineKennedylikult korrektse valge või kreemroosa kleidi koos samas stiilis jakiga PTA-st välja.) Õnneks koputas mõistus uksele. Vaatasin kleidivarud kodused kleidivarud üle. Tulemuseks mitu upsi... noh et viieteistkümnest kleidist on püsikandmises kaks (üks sportkleit reisidel ja teine hüpervolangiline lumivalge, nagu koopia ema nooruspõlve kleidist). Kaks kleiti on siiani kaunistet hinnalipikutega ja mitte väikeste numbritega. Kolme kleiti on kantud ühe korra... Üks ei mahu hetkel selga (mind võiks viineriga kiles sassi ajada). Ülejäänud seitse on nagu on - omas elemendis ehk sobiks ka, aga enamasti kapis.
Valituks osutus musta-halli kaelkirjakumustriga pikk kleit, millel lõhik paljastamas kintsu. Olekult sealjuures soliidne. Õlgadele valge sall. Kaela, kätte ja kõrva ema tagasihoidlikud pärlid. Valged 10 cm tikk-kontsad. Valgete pitskummiga sukkade vastu hädaldasin kõige enam - minu koibade juures saavad neist põlvikud paku otsas... Sukad ise on tagasihoidlikud, kuid pits... see ulatub täpselt lõhikust paistma ning annab akadeemilisele olemisele veidi vallatut tooni.
Kulu: 109 krooni sukkade eest. Allesjäänud 900+ kulub Notsu koolitarvetele. Hinnang - hea kui mõistus juhtub rahakotti juhtima.
laupäev, 13. juuni 2009
koolilapseks kasvamine
Väike Notsu oli aasta ja viis kuud vana kui esmakordselt lasteaeda läks. Nädalake meeldis, seejärel jäi haigeks. Järgmine nädal ei meeldinud ja ülejärgmisel haigestus taas.
2003. aasta jõulupeole me siiski läksime ning sealt alates on Notsu lasteaialaps.
Ühinemise tulemusena on meie endine Aasalille sõim saanud Kullatera lasteaia osaks.
Kolm viimast aastat veetis Notsu sama kasvataja rühmas, kelle käe all kord minagi kasvasin.
Eile tähistasime lasteaia lõpetamist. Aktusel ulatati nii minule kui Notsule joonistuste mapid ning kasvataja kinkis igale lapsele pühendusega raamatu. Vanemad koostasid rühmast supervahva pildi-ankeediraamatu. Sõime suupisteid ja torti. Aftekas jätkus Maria kodus Allikul. Me olime kella ühe paiku öösel esimesed kojuminejad:)
Hämmastavalt lühike on lasteaia-aeg... Isikliku kogemuseni tundus see sama väärtusetu kui oh-kui-suureks-sa-oled-kasvanud jutt. Nüüd aga - nädalake veel ja meie jaoks on lasteaed lõppenud. Ootab kool. Läbi suurte kõhkluste ja kahtluste sai valitud Tallinna Prantsuse Lütseum. Siiani ei ole ma kindel, et tegime õige otsuse.
***
Ühel möödunud nädala õhtul palus Notsu mul lütseumi lugemikust ühe luuletuse ümber kirjutada. Muidugi ma ei viitsinud - "Inglise patsienti" voodis lugeda oli hoopis huvitavam. Eile esitas Notsu sama luuletust lõpupeol. Palus asendada plaanitult deklameeritava osa minevikust ja tulevikust luuletusega, mille ta ise välja kirjutas, pähe õppis. Iseteadja nagu ta on.
***
Raamatu ankeeti lugedes, soovib Notsu saada "suusadajaks". Tema lemmiktoit on "makaroonit" ja lemmiktegevuseks on "pusle".
***
Homme tuleb koogile ja grillile vanaema.
Ja viime lillekimbu ning küünla tädi Ulvile. Ma loodan, et helesinise pilve piirilt Notsut vaadates noogutab ta rahulolevalt.
2003. aasta jõulupeole me siiski läksime ning sealt alates on Notsu lasteaialaps.
Ühinemise tulemusena on meie endine Aasalille sõim saanud Kullatera lasteaia osaks.
Kolm viimast aastat veetis Notsu sama kasvataja rühmas, kelle käe all kord minagi kasvasin.
Eile tähistasime lasteaia lõpetamist. Aktusel ulatati nii minule kui Notsule joonistuste mapid ning kasvataja kinkis igale lapsele pühendusega raamatu. Vanemad koostasid rühmast supervahva pildi-ankeediraamatu. Sõime suupisteid ja torti. Aftekas jätkus Maria kodus Allikul. Me olime kella ühe paiku öösel esimesed kojuminejad:)
Hämmastavalt lühike on lasteaia-aeg... Isikliku kogemuseni tundus see sama väärtusetu kui oh-kui-suureks-sa-oled-kasvanud jutt. Nüüd aga - nädalake veel ja meie jaoks on lasteaed lõppenud. Ootab kool. Läbi suurte kõhkluste ja kahtluste sai valitud Tallinna Prantsuse Lütseum. Siiani ei ole ma kindel, et tegime õige otsuse.
***
Ühel möödunud nädala õhtul palus Notsu mul lütseumi lugemikust ühe luuletuse ümber kirjutada. Muidugi ma ei viitsinud - "Inglise patsienti" voodis lugeda oli hoopis huvitavam. Eile esitas Notsu sama luuletust lõpupeol. Palus asendada plaanitult deklameeritava osa minevikust ja tulevikust luuletusega, mille ta ise välja kirjutas, pähe õppis. Iseteadja nagu ta on.
***
Raamatu ankeeti lugedes, soovib Notsu saada "suusadajaks". Tema lemmiktoit on "makaroonit" ja lemmiktegevuseks on "pusle".
***
Homme tuleb koogile ja grillile vanaema.
Ja viime lillekimbu ning küünla tädi Ulvile. Ma loodan, et helesinise pilve piirilt Notsut vaadates noogutab ta rahulolevalt.
neljapäev, 11. juuni 2009
loomaaias ja pangas
Mitu asja jälle juhtunud.
* Ööloomaaed.
Kommertsihõngulisem kui varasematel aastatel. Mõlemast väravast kaks gruppi ehk siis 100 inimest ühtekokku. Ei olnud enam sellist salapärast hämarat hõngu hilisõhtuses loomaaias. Hoopis mitu gruppi tunglemas samas vahes ning giidid üksteisest üle rääkimas.
Aga tore oli ikka - minule meeldisid leoparditited. (noh mis tited enam, pubed juba). Notsule avaldas muljet lõviplika, kes giidi sõnul "eluga karjas" hakkama ei saa.
*Päev vanaema töö juures.
SEB-i peamaja, Tornimäe hoone, sai kümneseks (kas tõesti juba...). Sel puhul korraldati Tallinna kontorite töötajate lastele vahva pangapäev.
Nots oli hommikul skeptiline - vanaema toas vaikselt oodata kuniks tööasju aetakse, on talle üsna ebameeldiv. Tükk seletamist, et see ongi lastele mõeldud päev.
Õhtul saabus üliõnnelik Notsu - käinud rahatoas ekskursioonil, söönud kringlit, lihapalle ja viinereid. Koju tõi toreda Eesti Panga toodetud vihiku, milles kirjeldatud pankade arengut ürgühiskonnast tänaseni. Päris lahe lugemine oli.
* Ööloomaaed.
Kommertsihõngulisem kui varasematel aastatel. Mõlemast väravast kaks gruppi ehk siis 100 inimest ühtekokku. Ei olnud enam sellist salapärast hämarat hõngu hilisõhtuses loomaaias. Hoopis mitu gruppi tunglemas samas vahes ning giidid üksteisest üle rääkimas.
Aga tore oli ikka - minule meeldisid leoparditited. (noh mis tited enam, pubed juba). Notsule avaldas muljet lõviplika, kes giidi sõnul "eluga karjas" hakkama ei saa.
*Päev vanaema töö juures.
SEB-i peamaja, Tornimäe hoone, sai kümneseks (kas tõesti juba...). Sel puhul korraldati Tallinna kontorite töötajate lastele vahva pangapäev.
Nots oli hommikul skeptiline - vanaema toas vaikselt oodata kuniks tööasju aetakse, on talle üsna ebameeldiv. Tükk seletamist, et see ongi lastele mõeldud päev.
Õhtul saabus üliõnnelik Notsu - käinud rahatoas ekskursioonil, söönud kringlit, lihapalle ja viinereid. Koju tõi toreda Eesti Panga toodetud vihiku, milles kirjeldatud pankade arengut ürgühiskonnast tänaseni. Päris lahe lugemine oli.
teisipäev, 9. juuni 2009
korraldus
Leidsin postkastist - nüüd siis ametlikult teada antud:)
***************************************************
eksternina lõpetamine nr. 09.06.2009
Tartu Ülikooli nõukogu 26. mai 2006. a määruse nr 6 "Õppekorralduseeskiri" punktide 18, 23 ja 124 alusel loen eksternina lõpetanuks alates 18.06.2009 seoses õppekava täitmisega täies mahus sotsiaalteaduskonna avatud ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse (2487) bakalaureuseõppe eksternid
Minu nimi
Koostaja: õppekorralduse spetsialist Kaili Kaseorg
Allakirjutaja: õppeprorektor professor Birute Klaas
*************************************
shalalalalalala... Nagu ei kippunud uskumagi vahepeal:) Aeg diplomi saamiseni venib kui tigu.
***************************************************
eksternina lõpetamine nr. 09.06.2009
Tartu Ülikooli nõukogu 26. mai 2006. a määruse nr 6 "Õppekorralduseeskiri" punktide 18, 23 ja 124 alusel loen eksternina lõpetanuks alates 18.06.2009 seoses õppekava täitmisega täies mahus sotsiaalteaduskonna avatud ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse (2487) bakalaureuseõppe eksternid
Minu nimi
Koostaja: õppekorralduse spetsialist Kaili Kaseorg
Allakirjutaja: õppeprorektor professor Birute Klaas
*************************************
shalalalalalala... Nagu ei kippunud uskumagi vahepeal:) Aeg diplomi saamiseni venib kui tigu.
esmaspäev, 8. juuni 2009
Hüvasti, tumeroheline unistus!
Džiibiostja saabus reede hommikul üpriski suvaliselt. Minuealine leedukas, suur nagu maakera, adidase dressides. Parkis oma Mazda6 meie kitsale ühesuunalisele tänavale suht risti, takseeris ostetava üle, vaadates mingeid ainult talle teada olevaid kindlaid asju. 500 eurot surus tüüp käsirahaks ja kihutas vastassuunas minema.
Täna vormistasime. Samad adid, mille taskust ilmus 500 euroste pakk. Tavidis vahetas kroonideks ringi. Maksin saadud summast liisingu lõpuarve ja läinud mu unistus oligi. Kõigi naabrite rõõmuks ta siin enam ei pargi:)
Läks Leedu kaudu Kasahstani, kohalikke rikkureid rõõmustama.
Head teed! Oli hea jeep see Nissan Patrol, 2,8 TD.
Täna vormistasime. Samad adid, mille taskust ilmus 500 euroste pakk. Tavidis vahetas kroonideks ringi. Maksin saadud summast liisingu lõpuarve ja läinud mu unistus oligi. Kõigi naabrite rõõmuks ta siin enam ei pargi:)
Läks Leedu kaudu Kasahstani, kohalikke rikkureid rõõmustama.
Head teed! Oli hea jeep see Nissan Patrol, 2,8 TD.
pühapäev, 7. juuni 2009
võrumaine nädalavahetus
Nädalavahetus Võru taga - tõeline puhkus.
Kalapüük Ruusmäe nimetul lombikesel ja siis veel ühel nimega lombikesel. Viimasele sai peale paadiga. Kahe päeva tulemuseks jäi üks alamõõduline haug - selline pisike, kes hommikusöögilauas söömata jättis ja siis näljasena lõuna paiku ringi ujus.
Võrumaa laulu- ja tantsupidu - järjekorras 90.-nes. Võimas. Avastasin, et ma ei ole varem Kubja laululaval käinudki.
Suuremat sorti metsloomaliha ja -vorsti söömine. Menüüsse mahtsuid nii metssiga kui ka -sokk. Mõned vahvad teadmised jahipidamisest.
Tilgamäe igiarmas saun, seekord kütsime nii seda kui ka maja suuremaid ja väiksemaid ahje ja pliite ise.
Ilm oli vesine, aga mitte hullult - kala võibki püüda veidi sombuse ja vihmase ilmaga. Ja soojas saunas on ka vihmaga mõnus.
Notsu arvates elutseb tiigis endiselt Naks. Et oma Naks peitub ka igas järvesilmas, oli tibi paati saamisega tõsiseid raskusi. Seletasimist vajas, et Naks tuleb lastele ligi vaid siis, kui viimased vanemate järelvalveta vee ääres toimetavad.
Kalapüük Ruusmäe nimetul lombikesel ja siis veel ühel nimega lombikesel. Viimasele sai peale paadiga. Kahe päeva tulemuseks jäi üks alamõõduline haug - selline pisike, kes hommikusöögilauas söömata jättis ja siis näljasena lõuna paiku ringi ujus.
Võrumaa laulu- ja tantsupidu - järjekorras 90.-nes. Võimas. Avastasin, et ma ei ole varem Kubja laululaval käinudki.
Suuremat sorti metsloomaliha ja -vorsti söömine. Menüüsse mahtsuid nii metssiga kui ka -sokk. Mõned vahvad teadmised jahipidamisest.
Tilgamäe igiarmas saun, seekord kütsime nii seda kui ka maja suuremaid ja väiksemaid ahje ja pliite ise.
Ilm oli vesine, aga mitte hullult - kala võibki püüda veidi sombuse ja vihmase ilmaga. Ja soojas saunas on ka vihmaga mõnus.
Notsu arvates elutseb tiigis endiselt Naks. Et oma Naks peitub ka igas järvesilmas, oli tibi paati saamisega tõsiseid raskusi. Seletasimist vajas, et Naks tuleb lastele ligi vaid siis, kui viimased vanemate järelvalveta vee ääres toimetavad.
kolmapäev, 3. juuni 2009
Ja kõik on hea!
Magasin öösel erakordselt halvasti. Nägin miskit segast und - seisin 135-s ja mul oli käes slaidipundar ja punastasin ning puterdasin. Ja mingi mootori urin segas mu niigi sassis esitlust.
Ärgates avastasin voodisse pugenud kassi, kes hommikuse tava kohaselt nurru lõi.
Ja kõik on läbi! Ma ei pea enam muretsema kooliga seotud pisiasjade pärast. Eile tagastasin raamatud Nõmme raamatukokku ning postitasin võlgnevuste puudumiste pitsatitega lahkumislehe sotsiaalteaduskonda.
Enne tööleminekut piilusin tööpakkumisi - kümme ja pool aastat samas kohas on liig.
Ärgates avastasin voodisse pugenud kassi, kes hommikuse tava kohaselt nurru lõi.
Ja kõik on läbi! Ma ei pea enam muretsema kooliga seotud pisiasjade pärast. Eile tagastasin raamatud Nõmme raamatukokku ning postitasin võlgnevuste puudumiste pitsatitega lahkumislehe sotsiaalteaduskonda.
Enne tööleminekut piilusin tööpakkumisi - kümme ja pool aastat samas kohas on liig.
esmaspäev, 1. juuni 2009
"see päev"
5,30 ajasin voodist välja. Kella helin oli asjatu raiskamine- vähkresin küljelt küljele niikuinii terve öö ja korralikult ei maganudki.
Seitsmene täistunni ekspress sõidutas mu Tartu poole - veidi vestlust, tunnine uni ja veel veidi vestlust. Hommikusöök Werneris (söögiisu üle ei saa ma hoolimata närvipingest endiselt kurta).
Tegin paar täpsustust kaitsekõnes - lisasin slaidide numbritele ka nimed.
Minu peamine oponent komisjonist viibis hambaarstil, üks juhendajatest ootas kodus torumeest, üks komisjoni liige kadus Tallinna ja Tartu vahele teadmata paigas.
Alustasime. Oponent nr 2, pr Tabloidivihkaja vaikis. Tema vist kaitsmist juhtiski - oli väljapeetud ja ainsana külm. (Kuuma ilmaga kuluski ära)
Ja siis ma rääkisin:) Vahetasin slaide ja muudkui lugesin maha, tehes samas kavalat nägu rääkimisest. Ühe silmaga piilusin juhendajat, kes teatud kohtadel heakskiitvalt noogutas. Slaidinäituse keskel mõistsin, et see on minu töö, millest ma usinalt seletan. Ja siis läks kergelt - retsensent (ei tulnud kohale), retsensioon. (Pr Tabloidivihkaja: Kas te ikka mõistate, et nendele küsimustele peate vastama? Ojaa, ikka, ma olen üsna arukas tüdruk:P)
Vastused. Üks asjalik märkus komisjoni liikmelt ja samalt liikmelt üks küsimus.
Kas veel küsimusi? Ei.
Väike arutelu, juhendaja selgitus, positiivne kommentaar ühelt õppejõult. 10,27 jalutasin Toomemäe treppidest üles.
*********************************
B - Väga hea!
Need aastad pingutust on nüüd läbi!!!! (Edaspidi võib pöörduda: sotsiaalteaduste bakalaureus:)))))
Jeee! Tegelikult on see hetk, minut peale hinde teadasaamist, ikka kirjeldamatult ülev!
Seitsmene täistunni ekspress sõidutas mu Tartu poole - veidi vestlust, tunnine uni ja veel veidi vestlust. Hommikusöök Werneris (söögiisu üle ei saa ma hoolimata närvipingest endiselt kurta).
Tegin paar täpsustust kaitsekõnes - lisasin slaidide numbritele ka nimed.
Minu peamine oponent komisjonist viibis hambaarstil, üks juhendajatest ootas kodus torumeest, üks komisjoni liige kadus Tallinna ja Tartu vahele teadmata paigas.
Alustasime. Oponent nr 2, pr Tabloidivihkaja vaikis. Tema vist kaitsmist juhtiski - oli väljapeetud ja ainsana külm. (Kuuma ilmaga kuluski ära)
Ja siis ma rääkisin:) Vahetasin slaide ja muudkui lugesin maha, tehes samas kavalat nägu rääkimisest. Ühe silmaga piilusin juhendajat, kes teatud kohtadel heakskiitvalt noogutas. Slaidinäituse keskel mõistsin, et see on minu töö, millest ma usinalt seletan. Ja siis läks kergelt - retsensent (ei tulnud kohale), retsensioon. (Pr Tabloidivihkaja: Kas te ikka mõistate, et nendele küsimustele peate vastama? Ojaa, ikka, ma olen üsna arukas tüdruk:P)
Vastused. Üks asjalik märkus komisjoni liikmelt ja samalt liikmelt üks küsimus.
Kas veel küsimusi? Ei.
Väike arutelu, juhendaja selgitus, positiivne kommentaar ühelt õppejõult. 10,27 jalutasin Toomemäe treppidest üles.
*********************************
B - Väga hea!
Need aastad pingutust on nüüd läbi!!!! (Edaspidi võib pöörduda: sotsiaalteaduste bakalaureus:)))))
Jeee! Tegelikult on see hetk, minut peale hinde teadasaamist, ikka kirjeldamatult ülev!
pühapäev, 31. mai 2009
väkkväkkväkk
Iga kord kui ma avan lõputöö, tuleb okse maitse suhu. Päriselt. Ma olen vist allergiline:)
Kirjutasin kaitsekõne, printisin suure fondiga välja (midagi oli telereporteritöö kursusest ikka kasu ka). Printisin retsensiooni ja slaidid ka. Võtsin miski aluse, noh et minu ja nende vahel oleks midagi.
Ma ei tea, kas meil kaitstakse ees või kohapeal. (Eelkaitsmisel koguni istusime.) Olen juba visualiseerinud, kuidas ma 135-s ümber kukun, kuidas tähed silme ees keerlevad, kuidas sõnagi suust ei tule ja muudki.
Lohun, et seda on teinud tuhanded enne mind ja teevad edaspidigi. Aga seda ma ei usu, et kaitsmine on vaid formaalsus.
Kirjutasin kaitsekõne, printisin suure fondiga välja (midagi oli telereporteritöö kursusest ikka kasu ka). Printisin retsensiooni ja slaidid ka. Võtsin miski aluse, noh et minu ja nende vahel oleks midagi.
Ma ei tea, kas meil kaitstakse ees või kohapeal. (Eelkaitsmisel koguni istusime.) Olen juba visualiseerinud, kuidas ma 135-s ümber kukun, kuidas tähed silme ees keerlevad, kuidas sõnagi suust ei tule ja muudki.
Lohun, et seda on teinud tuhanded enne mind ja teevad edaspidigi. Aga seda ma ei usu, et kaitsmine on vaid formaalsus.
neljapäev, 28. mai 2009
ämbris
Arvutil on hing!!!
Sulgesin ta eile õhtul ja jätsin tööle, nagu esmasbast alates tavaks.
Täna hommikul näitas tegelane vaid sinist ekraani. Mode, safe mode, misiganes mode, sinine ja hoiatuskirjaga. Tööandja itimehe tuvastus - kõvaketas lõpetas tegevuse.
Oletame, et fotod alates aastast 2005 ja mahus 6GB saab välja kitkuda.
Lõputöö printisin välja, hädapärast saan failihaldurist endale koopia vedada. Slaidid võtan meilboksist.
Tsiteerides klassikuid: Ah, oligi juba vana:)
Sulgesin ta eile õhtul ja jätsin tööle, nagu esmasbast alates tavaks.
Täna hommikul näitas tegelane vaid sinist ekraani. Mode, safe mode, misiganes mode, sinine ja hoiatuskirjaga. Tööandja itimehe tuvastus - kõvaketas lõpetas tegevuse.
Oletame, et fotod alates aastast 2005 ja mahus 6GB saab välja kitkuda.
Lõputöö printisin välja, hädapärast saan failihaldurist endale koopia vedada. Slaidid võtan meilboksist.
Tsiteerides klassikuid: Ah, oligi juba vana:)
kolmapäev, 27. mai 2009
kõik koolitööd valma
Eriliselt kerge on olla.
Tegin kaitsmisslaidid valmis ja kõige kiuslikum õppejõud kandis mulle hindeks "C" sisse.
Mul on jäänud vaid see esmaspäevane "viisteist minutit häbi", nagu keegi anonüümik kommenteeris.
Aga palun ärge kutsuge mind erinevatesse toredatesse kohtadesse. Ma pean taastuma. Kuid kestnud närvipinge ei ole kehast lahkunud jälgedeta ja algatuseks kavatsen ma magada. Seejärel loen läbi paar mõnusat raamatut kodusest raamatukogust ja luban endale poest mõne hea sopaka.
Ja siis kui ma olen veel mõned päevad maganud, siis saab minust inimene. Aijaa. vahepeal pean ma ju oma tööd kaitsma ka...
Noh ja siis ongi juba peatselt tulemas jaanipäev ja suvi. Kaugel sügiski enam:D
Tegin kaitsmisslaidid valmis ja kõige kiuslikum õppejõud kandis mulle hindeks "C" sisse.
Mul on jäänud vaid see esmaspäevane "viisteist minutit häbi", nagu keegi anonüümik kommenteeris.
Aga palun ärge kutsuge mind erinevatesse toredatesse kohtadesse. Ma pean taastuma. Kuid kestnud närvipinge ei ole kehast lahkunud jälgedeta ja algatuseks kavatsen ma magada. Seejärel loen läbi paar mõnusat raamatut kodusest raamatukogust ja luban endale poest mõne hea sopaka.
Ja siis kui ma olen veel mõned päevad maganud, siis saab minust inimene. Aijaa. vahepeal pean ma ju oma tööd kaitsma ka...
Noh ja siis ongi juba peatselt tulemas jaanipäev ja suvi. Kaugel sügiski enam:D
teisipäev, 26. mai 2009
esiletõstetud üliõpilane
Seda on kohe eriti tore lugeda:
**********************************************************************************
Tublimad tudengid 2008/2009
Tunnustasid: Halliki Harro-Loit, Veronika Kalmus, Margit Keller, Roosmarii Kurvits, Ragne Kõuts, Maarja Lõhmus, Anu Pallas, Mart Raudsaar, Kadri Ugur, Aune Unt, Peeter Vihalemm
Vähemalt ühe aine puhul on tunnustavalt esile tõstetud:
BAK:
Maarja Aeltermann, Ave Aun, Piret Eero, Kristjan Gold, Heiko Gross, Ann Hiiemaa, Kadri Kasterpalu, Greete Kempel, Helen Kaur, Martin Kõiva, Piret Lakson, Juhan Lang, Liisu Lass, Peeter Liik, Ave Lutter, Elo Mardi, Marta Maamets, Katrin Makko, Maarit Merilaine, Martin Miido, Kaisa Mitt, Kaidi Mutli, Grete Mäsak, Gerly Nugis, Helen Objartel, Mare Oder, Kadi Parts, Kerly Peitel, Signe Pikk, Kadri Põlendik, Ott Raidla, Juhan Rootsma, Pille Rõivas, Ave Schmidt, Irina Smuglina, Pärt Talimaa, Ingrid Tamman, Virge Tamme, Teele Tammeorg, Eelika Tootsi, Sandra Uuli, Ilona Vaagen, Laura Vetik, Kertu Vuks
MAG:
Ly Aunapu, Kristiina Kruuse, Peeter Kruusvall, Hedli Mangus, Margot Ots, Maarja Pajula, Mari-Liisa Parder, Helen Rits, Kreet Stubender, Triin Tammert, Marke Teppor, Rauno Veri
DOK:
Ülar Loolaid
Kahe aine puhul on äramärkimist leidnud:
BAK:
Martin Eek, Siim Jõgis, Norbert Kaareste, Egle Oja, Mirko Ojakivi, Mehis Tuisk, Madis Vaikmaa, Karin Volmer
MAG:
Ande Etti, Sirje Niitepõld, Triin Visnapuu, Tarmo Õuemaa
Kolme aine puhul on esile tõstetud:
Kadri Inselberg, Egle Oolo, Oliver Kund ja Marju Himma
Neli korda on õppejõudude poolt esile tõstetud:
Mart Zirnask
***********************************************************************
Punastan piinlikkusest. Minu jaoks on see esimene kord sellist tiitlit saada.
Näen siin veel tuttavaid nimesid. Palju õnne!
Originaal Instituudi kodukal:
**********************************************************************************
Tublimad tudengid 2008/2009
Tunnustasid: Halliki Harro-Loit, Veronika Kalmus, Margit Keller, Roosmarii Kurvits, Ragne Kõuts, Maarja Lõhmus, Anu Pallas, Mart Raudsaar, Kadri Ugur, Aune Unt, Peeter Vihalemm
Vähemalt ühe aine puhul on tunnustavalt esile tõstetud:
BAK:
Maarja Aeltermann, Ave Aun, Piret Eero, Kristjan Gold, Heiko Gross, Ann Hiiemaa, Kadri Kasterpalu, Greete Kempel, Helen Kaur, Martin Kõiva, Piret Lakson, Juhan Lang, Liisu Lass, Peeter Liik, Ave Lutter, Elo Mardi, Marta Maamets, Katrin Makko, Maarit Merilaine, Martin Miido, Kaisa Mitt, Kaidi Mutli, Grete Mäsak, Gerly Nugis, Helen Objartel, Mare Oder, Kadi Parts, Kerly Peitel, Signe Pikk, Kadri Põlendik, Ott Raidla, Juhan Rootsma, Pille Rõivas, Ave Schmidt, Irina Smuglina, Pärt Talimaa, Ingrid Tamman, Virge Tamme, Teele Tammeorg, Eelika Tootsi, Sandra Uuli, Ilona Vaagen, Laura Vetik, Kertu Vuks
MAG:
Ly Aunapu, Kristiina Kruuse, Peeter Kruusvall, Hedli Mangus, Margot Ots, Maarja Pajula, Mari-Liisa Parder, Helen Rits, Kreet Stubender, Triin Tammert, Marke Teppor, Rauno Veri
DOK:
Ülar Loolaid
Kahe aine puhul on äramärkimist leidnud:
BAK:
Martin Eek, Siim Jõgis, Norbert Kaareste, Egle Oja, Mirko Ojakivi, Mehis Tuisk, Madis Vaikmaa, Karin Volmer
MAG:
Ande Etti, Sirje Niitepõld, Triin Visnapuu, Tarmo Õuemaa
Kolme aine puhul on esile tõstetud:
Kadri Inselberg, Egle Oolo, Oliver Kund ja Marju Himma
Neli korda on õppejõudude poolt esile tõstetud:
Mart Zirnask
***********************************************************************
Punastan piinlikkusest. Minu jaoks on see esimene kord sellist tiitlit saada.
Näen siin veel tuttavaid nimesid. Palju õnne!
Originaal Instituudi kodukal:
ralli finishisse jõudmas
Õigekiri kontrollitud.
Originaal raamatukogu laual.
Retsensendiga kokku lepitud.
Juhendajaeksemplar 1 juhendaja postkastis.
Juhendajaeksemplar 2 - juhendajale üle antud.
Ülikooli raamatukogust laenatud materjal tagastatud.
Peatoimetajalt laenatud raamatuhunnik tagastatud.
Tänueksemplar peatoimetajale - üle antud.
Nõmme raamatukogu on täna suletud, ajakirja tagastan homme.
Slaidid ettekujutuse saamiseks on postkastis.
Kõlbmatuks tunnistatud kodutöö sellesamuse perekonnanimega õppejõule uuesti saadetud.
***
Notsule kool leitud.
Koolivormi näidised proovitud.
Lugemishuvi tekitamine täies hoos.
***
Tavapärane elurütm naaseb. Ettevalmistused kaitsmiseks lõpukorral. Nädalajagu jaksanud naasta ka spordi juurde - tuvastatud on suurepärane saiavorm. Seatud eesmärk - lõpetamiseks 18.06 saada alla 3 kg. (1 kg nädalas värskelttekkinud pekki treeningu ja toitumisega maha kaapida ei ole hullumeelne unistus.) Järgmised 4 kilo pekki peaks loovutama eesmärgi kohaselt suve lõpuks.
Ja veel. Harjumuste muutmiseks jätan edaspidi läpaka tööle - õhtul kodus võiks hoopis juturaamatuid lugeda.
Originaal raamatukogu laual.
Retsensendiga kokku lepitud.
Juhendajaeksemplar 1 juhendaja postkastis.
Juhendajaeksemplar 2 - juhendajale üle antud.
Ülikooli raamatukogust laenatud materjal tagastatud.
Peatoimetajalt laenatud raamatuhunnik tagastatud.
Tänueksemplar peatoimetajale - üle antud.
Nõmme raamatukogu on täna suletud, ajakirja tagastan homme.
Slaidid ettekujutuse saamiseks on postkastis.
Kõlbmatuks tunnistatud kodutöö sellesamuse perekonnanimega õppejõule uuesti saadetud.
***
Notsule kool leitud.
Koolivormi näidised proovitud.
Lugemishuvi tekitamine täies hoos.
***
Tavapärane elurütm naaseb. Ettevalmistused kaitsmiseks lõpukorral. Nädalajagu jaksanud naasta ka spordi juurde - tuvastatud on suurepärane saiavorm. Seatud eesmärk - lõpetamiseks 18.06 saada alla 3 kg. (1 kg nädalas värskelttekkinud pekki treeningu ja toitumisega maha kaapida ei ole hullumeelne unistus.) Järgmised 4 kilo pekki peaks loovutama eesmärgi kohaselt suve lõpuks.
Ja veel. Harjumuste muutmiseks jätan edaspidi läpaka tööle - õhtul kodus võiks hoopis juturaamatuid lugeda.
pühapäev, 24. mai 2009
paha siga, mitu viga
Ja nüüd algab lugupeetav nutt ja hala. Mul on teha vaid õigekirjaparandused aga ma ei suuda ega jaksa. Iga kord kui vastiku lõputöö faili avan, suudan keskenduda umbes-täpselt pooleteiseks leheküljeks. Siis hakkavad tähed keerlema ja süda läheb pahaks ja igasugu ebameeldivad mõtted tekivad. Ma küll teen keskendumisharjutusi, aga need ei aita siinkohal:S
Lisaks olen ma seda tööd lugenud kümneid kordi (kui mitte juba sada täis pole). Ma ei näe enam enese kirjavigu!
Ja homseks pean üles laadima, nii et aega venitada ka ei ole...
Väljas paistab päike. Unistustes elab... kompostihunnik, mille sisu peenrasse kaevan. Seejärel istutan peenrasse ettekasvatatud suvikõrvitsa taimekesed, millest pooled juba õitsemas.
/Proovisin päikse käes päevitustoolis ka töötada, tegi asja veel hullemaks./
Palun, miks mina pean seda vastikut ülikooli just sel aastal lõpetama?
Edit kell 17,28.
Põrgusse. Tõstsin failihaldurisse ära. Retsensent saab meiliga. Ma aiman, et minule kohaselt ei saa töö ju päris korras olla, aga ühtegi jama enam üles ei leidnud.
Lisaks olen ma seda tööd lugenud kümneid kordi (kui mitte juba sada täis pole). Ma ei näe enam enese kirjavigu!
Ja homseks pean üles laadima, nii et aega venitada ka ei ole...
Väljas paistab päike. Unistustes elab... kompostihunnik, mille sisu peenrasse kaevan. Seejärel istutan peenrasse ettekasvatatud suvikõrvitsa taimekesed, millest pooled juba õitsemas.
/Proovisin päikse käes päevitustoolis ka töötada, tegi asja veel hullemaks./
Palun, miks mina pean seda vastikut ülikooli just sel aastal lõpetama?
Edit kell 17,28.
Põrgusse. Tõstsin failihaldurisse ära. Retsensent saab meiliga. Ma aiman, et minule kohaselt ei saa töö ju päris korras olla, aga ühtegi jama enam üles ei leidnud.
reede, 22. mai 2009
see vaba, vaba päev
Tänane kuulus rubriiki "vaba päev". Lõpetasin 18h maratonparandamise ööl vastu tänast.
Ma ei saanud öösel und - mõtted keerlesid ja hommikul ärkasin miskite segaste mõtete peale, et olen jätnud midagi olulist kirjutamata ja pean arvuti avama. Väga vastik ärevus.
Tegin töö-tööd, käisime Notsule koolivormi proovimas (3005 krooni tuli lõplik summa kahe seeliku, kahe pluusi, ühe püksipaari, kahe krae, ühe kampsuni ja salli eest. Lisaks 300 krooni topeltõpikute ja lugemiku ning 250 krooni mütsi eest). Kaalun enne tellimuse tegemist, kas läbi ajada ehk kahe seelikuga (üks pikem, teine lühike). Sel juhul peaks muidugi 1 klassi last Tõnismäelt koju Nõmmele 100% vedama. Äkki neid tulebki vedada? (Meie ajal käidi ka ise, aga äkki praegu on prestiiži küsimus kui autoga järele tullakse...)
Õhtul majandasin aias, istutasin ülekasvanud taimi. Mul ei õnnestu aiandus, ausalt. Ainus meie aia ilu on meeletu punaste tulpide meri ja need kaks nädalat saavad peatselt läbi. Pr Betti 3xl käpad on isegi muru ära trampinud...
Notsul võõrustas lasteaiasõbrannat.
Kolasime Nõmme turul - liiga ilus, et olla tõsi. Kuskilt mälusopist meenub mulle südasuvine keskturg, kus naeratav vanainimene mulle niidiga kimpu seotud oranzid lõigatud sabadega porgandid ulatas. Ümbritsev lõhnas. Sama eriline hõng valitseb ka renoveeritud Nõmme turul. Tähtsamatest ostudest võtsime imehea talupiima - ilma lehma lõhnata. (Lehma lõhn on miski eriliselt eemaletõukav maitse osa. Just maitse. On see tingitud valest jahutamisest, aga olen sellist vastikut ollust turult saanud ja eelistan seepärast poepiima. Lehma meie 600m2 krunt ju ei võimalda)
Ja siis soolaforelli viilud, sellised hõrgud, mitte kuivanud nagu gigamarketites. Meie lemmikjuurviljamüüja on samuti tagasi! Päris kindlasti hakkame jälle nädalavahetustel turukundedeks.
Ma ei saanud öösel und - mõtted keerlesid ja hommikul ärkasin miskite segaste mõtete peale, et olen jätnud midagi olulist kirjutamata ja pean arvuti avama. Väga vastik ärevus.
Tegin töö-tööd, käisime Notsule koolivormi proovimas (3005 krooni tuli lõplik summa kahe seeliku, kahe pluusi, ühe püksipaari, kahe krae, ühe kampsuni ja salli eest. Lisaks 300 krooni topeltõpikute ja lugemiku ning 250 krooni mütsi eest). Kaalun enne tellimuse tegemist, kas läbi ajada ehk kahe seelikuga (üks pikem, teine lühike). Sel juhul peaks muidugi 1 klassi last Tõnismäelt koju Nõmmele 100% vedama. Äkki neid tulebki vedada? (Meie ajal käidi ka ise, aga äkki praegu on prestiiži küsimus kui autoga järele tullakse...)
Õhtul majandasin aias, istutasin ülekasvanud taimi. Mul ei õnnestu aiandus, ausalt. Ainus meie aia ilu on meeletu punaste tulpide meri ja need kaks nädalat saavad peatselt läbi. Pr Betti 3xl käpad on isegi muru ära trampinud...
Notsul võõrustas lasteaiasõbrannat.
Kolasime Nõmme turul - liiga ilus, et olla tõsi. Kuskilt mälusopist meenub mulle südasuvine keskturg, kus naeratav vanainimene mulle niidiga kimpu seotud oranzid lõigatud sabadega porgandid ulatas. Ümbritsev lõhnas. Sama eriline hõng valitseb ka renoveeritud Nõmme turul. Tähtsamatest ostudest võtsime imehea talupiima - ilma lehma lõhnata. (Lehma lõhn on miski eriliselt eemaletõukav maitse osa. Just maitse. On see tingitud valest jahutamisest, aga olen sellist vastikut ollust turult saanud ja eelistan seepärast poepiima. Lehma meie 600m2 krunt ju ei võimalda)
Ja siis soolaforelli viilud, sellised hõrgud, mitte kuivanud nagu gigamarketites. Meie lemmikjuurviljamüüja on samuti tagasi! Päris kindlasti hakkame jälle nädalavahetustel turukundedeks.
neljapäev, 21. mai 2009
lõputöö lõpusirgel
Ja ma muudkui kirjutan ja kirjutan.
Eile pidasime maha maratonkõne 2h juhendajaga nr2, kellest juhendaja nr1 Ameerika-reisi tõttu on saanud minu peamine juhendaja.
Lubas tulla kaitsmisele, pidas oluliseks juhendaja viibimist ka eelkaitsmisel. Seega meie väärtused ühtisid.
Kolm lehekülge parandusi - pisiparandustesi on palju. Noh, et intervjueeritavat nimetada ees- ja perekonnanime järgi vaid esimesel korral, edaspidi kasutada vaid perekonnanime. Või jälgida, et uuritavaid esikaasi nimetan ikka igal pool "parima ja halvima jaemüügitulemusega esikaanteks", kohati on need mugandunud "parimateks ja halvimateks esikaanteks".
Põhimõtteliselt kirjutame juurde paari kohta, et käesoleva töö eesmärgiks on (mida uurida?) ja et provva "ma ei saa midagi aru" jaoks oleks kõik selge, kirjutame ka juurde, et käesoleva töö eesmärgiks ei ole (ja sinna alla läheb kõik, mida provva on paari päeva jooksul üritanud sundida mind lisama uudisväärtuse kategooriaid võrreldes neid meie kategooriatega jms jura, mis kokku annaks juba teise töö mahu)
Juhendaja arvas, et selguse huvides tuleks luua nö tulemusi üldistav alapeatükk, kust me saame pika analüüsi tulemusena teada, milliseid komponente peaks sisaldama hea Õhtulehele esikaas. Ja siin tuleb mängu just Eesti kontekst - meie auditoorium, meie leht.
Üks praktilise sisuga töö sai. "Ja väga unikaalsest materjalist," lisas juhendaja.
Tänane päev parandustele. Ja exceli tabelist ei oska ma "torte" ja "poste" teha. Appiiiii. (Oletagem, et kõvasti pusides saaks ma need kaks graafikut tehtud?)
Eile pidasime maha maratonkõne 2h juhendajaga nr2, kellest juhendaja nr1 Ameerika-reisi tõttu on saanud minu peamine juhendaja.
Lubas tulla kaitsmisele, pidas oluliseks juhendaja viibimist ka eelkaitsmisel. Seega meie väärtused ühtisid.
Kolm lehekülge parandusi - pisiparandustesi on palju. Noh, et intervjueeritavat nimetada ees- ja perekonnanime järgi vaid esimesel korral, edaspidi kasutada vaid perekonnanime. Või jälgida, et uuritavaid esikaasi nimetan ikka igal pool "parima ja halvima jaemüügitulemusega esikaanteks", kohati on need mugandunud "parimateks ja halvimateks esikaanteks".
Põhimõtteliselt kirjutame juurde paari kohta, et käesoleva töö eesmärgiks on (mida uurida?) ja et provva "ma ei saa midagi aru" jaoks oleks kõik selge, kirjutame ka juurde, et käesoleva töö eesmärgiks ei ole (ja sinna alla läheb kõik, mida provva on paari päeva jooksul üritanud sundida mind lisama uudisväärtuse kategooriaid võrreldes neid meie kategooriatega jms jura, mis kokku annaks juba teise töö mahu)
Juhendaja arvas, et selguse huvides tuleks luua nö tulemusi üldistav alapeatükk, kust me saame pika analüüsi tulemusena teada, milliseid komponente peaks sisaldama hea Õhtulehele esikaas. Ja siin tuleb mängu just Eesti kontekst - meie auditoorium, meie leht.
Üks praktilise sisuga töö sai. "Ja väga unikaalsest materjalist," lisas juhendaja.
Tänane päev parandustele. Ja exceli tabelist ei oska ma "torte" ja "poste" teha. Appiiiii. (Oletagem, et kõvasti pusides saaks ma need kaks graafikut tehtud?)
teisipäev, 19. mai 2009
tohtri poolt üle vaadatud
Hommik Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.
Tümpanogramm peaks kuulmise mõõtetulemuste põhjal joonistama reipa "A". Notsu tulemus on ühes kõrvas nukker väikse kõrgendusega sirge ning teise kõrva "A" meenutab pigem Väikese Printsi raamatu joonist. Negatiivne rõhk mõlemas kõrvas.
Inimkõnet Notsu kuuleb ja helide kuuldavus audiogrammi tulemusena on normi piires. Küll normi suhteliselt madalaimal piiril.
Dr Miller, see Imede Ime Arst vaatas, kuulas ja uuris. Kokkuvõtlikult näitas Notsu sisekõrvas paiknevat lima, mille tekitanud nohu ja köha. Eelpoolnimetatuid aga võimatu tabada, kuna senitundmatu allergia paistetab üles teed, kustkaudu sekreedid välja saaksid voolata.
Siirdusime taas ülikangele ravile, et kogunenud eritis kõrvast välja saada. Sel juhul pääseme shuntide opist kuu aja pärast.
Ravisse kuuluvad:
antibiootikum Cefzal
Aerius (allergiarohi)
Nasoneks (allergiarohi nina kaudu)
Sudafed - nohusiirup allergialisandiga
rögalahtisti vabal valikul
Ja igal õhtul ja hommikul tuleb nina puhastada meresoolaleotisega
Minu hirm, et Notsu mitme võõrkeelega koolis oma kuulmispuude tõttu hakkama ei saa, olevat õnneks alusetu.
***
Tõime topeltõpikud ära ja maksime vormimütsi tasu. Sirvisin lugemikku - päris pikad tekstid. Natuke hirmutav. Aga õppimiskallakuga koolid ongi hirmutavad - Reaalkooli tulihingeline juht, Hain Hiieaas, rõhutas samuti, et kes ei taha ega viitsi, võib teise kooli kolida. Ja sellest sõnavõtust on möödas varsti kakskümmend aastat.
Tümpanogramm peaks kuulmise mõõtetulemuste põhjal joonistama reipa "A". Notsu tulemus on ühes kõrvas nukker väikse kõrgendusega sirge ning teise kõrva "A" meenutab pigem Väikese Printsi raamatu joonist. Negatiivne rõhk mõlemas kõrvas.
Inimkõnet Notsu kuuleb ja helide kuuldavus audiogrammi tulemusena on normi piires. Küll normi suhteliselt madalaimal piiril.
Dr Miller, see Imede Ime Arst vaatas, kuulas ja uuris. Kokkuvõtlikult näitas Notsu sisekõrvas paiknevat lima, mille tekitanud nohu ja köha. Eelpoolnimetatuid aga võimatu tabada, kuna senitundmatu allergia paistetab üles teed, kustkaudu sekreedid välja saaksid voolata.
Siirdusime taas ülikangele ravile, et kogunenud eritis kõrvast välja saada. Sel juhul pääseme shuntide opist kuu aja pärast.
Ravisse kuuluvad:
antibiootikum Cefzal
Aerius (allergiarohi)
Nasoneks (allergiarohi nina kaudu)
Sudafed - nohusiirup allergialisandiga
rögalahtisti vabal valikul
Ja igal õhtul ja hommikul tuleb nina puhastada meresoolaleotisega
Minu hirm, et Notsu mitme võõrkeelega koolis oma kuulmispuude tõttu hakkama ei saa, olevat õnneks alusetu.
***
Tõime topeltõpikud ära ja maksime vormimütsi tasu. Sirvisin lugemikku - päris pikad tekstid. Natuke hirmutav. Aga õppimiskallakuga koolid ongi hirmutavad - Reaalkooli tulihingeline juht, Hain Hiieaas, rõhutas samuti, et kes ei taha ega viitsi, võib teise kooli kolida. Ja sellest sõnavõtust on möödas varsti kakskümmend aastat.
esmaspäev, 18. mai 2009
peatage maakera!
Perearsti tervisekontroll kooliminejale ei võta eriti kaua aega. Mahakirjutus silmaarsti kaardilt, mahakirjutus hambaarsti lehekeselt, vererõhu kontroll ja paar küsimust veel. Valma. Küll aga tuvastas perearsti karbikesekujuline aparaadike, et Notsu parem, (see haigem) kõrv ei kuule kõrgeid helisid... Kõrvas aga põletikulaadset ei leidunud.
Me alustame jälle algusest - imearst dr Miller PERHist vaatab Väikese Notsu kõrvad homme üle ning õde teeb ka audiogrammi. Njah.
Eelmisel nädalal sai kool välja valitud ja dokumendidki sisse viidud. Tänane hommik algas kell 9,01 Lauri Leesi telefonikõnega - Notsu jaoks vabanes koht Prantsuse Lütseumis.
Õhtuks kogunes perekonnanõukogu-laadne.
* Notsul endal on väga sügavalt ükskõik (Ära mind ainult sinna koleda mööbliga kooli pane)
* Mina emana olen täiesti otsustusvõimetu. Mul on täis kirjutatud kolm A4 formaadis paberit. Ma suudan edukalt argumenteerida, miks panna laps 21. Kooli ja miks valida Prantsuse Lütseum (kumba parajasti vaja on...)
* Notsu isa arvas, et lütseum asub kodule lähemal ja sinna jõudmiseks ei pea laps jalgsi läbima kaks korda päevas Viru keskust/Tammsaare parki. Ohtlikud taskuvaraste poolest, linna säravatest tuledest rääkimata. Mõistlik. Aga ei sõnagi sellest, kas ta aitab matemaatikat õppida. (vaevalt)
* Käesolev vaatas minu poolt paljukiidetud koolivormi ning ütles, et see on üks hästiistuv rõivas. Prantsuse keele õppimisest keeldus kategooriliselt, aga lubas toetada Notsukese kojutoomist keskpäevasel ajal. (tänud, asjalik arvamus)
* Määravaks sai vist vanaema sõna. Vanaema leidis, et kodulähedasse kooli saab Notsuke alati minna ning oli temagi nõus vajadusel nii vastu minema kui ka õppimisel abistama.
Uuritud arvamusi on igasuguseid. Ühed leiavad, et see kool on liiga range, teised ütlevad, et pole oma lapsega eales koos õppinud...
Ma olen endiselt isikliku arvamuseta - tahan ühelt poolt, et laps omandaks hea hariduse, teisalt eelistan väikseid klasse ja piirkondlikke kaaslasi. Nõmme koolid on sel aastal kahjuks totaalselt ülerahvastatud:(
Mu enese koolitöö ei edene. Lugesin läbi Halliki Harro soovitet peatüki - ei oska sealt midagi oma lõputöösse lisada... Kirjutadagi ehk nii, et lugesin käesoleva töö jooksul ka seda, aga mulle ei jätnud see tekst kahjuks mingit muljet. irw Tähtaeg 25.05. (Homsest õppepuhkusel)
Mõtted on hajevil. Hambakroon hakkas suus loksuma ja pangaarvel laiutab kolme viimase kuu jooksul valesti makstud töötasude tõttu 40 000 suurune tühjus.
Potensiaalne üürnik avastas just Ameerika. Kahetoaline korter suurusega 60m2 olevat hiigelsuur... No äge.
Ma tahaks maakeralt maha astuda. Pöörleb teine liiga kiiresti:(
Me alustame jälle algusest - imearst dr Miller PERHist vaatab Väikese Notsu kõrvad homme üle ning õde teeb ka audiogrammi. Njah.
Eelmisel nädalal sai kool välja valitud ja dokumendidki sisse viidud. Tänane hommik algas kell 9,01 Lauri Leesi telefonikõnega - Notsu jaoks vabanes koht Prantsuse Lütseumis.
Õhtuks kogunes perekonnanõukogu-laadne.
* Notsul endal on väga sügavalt ükskõik (Ära mind ainult sinna koleda mööbliga kooli pane)
* Mina emana olen täiesti otsustusvõimetu. Mul on täis kirjutatud kolm A4 formaadis paberit. Ma suudan edukalt argumenteerida, miks panna laps 21. Kooli ja miks valida Prantsuse Lütseum (kumba parajasti vaja on...)
* Notsu isa arvas, et lütseum asub kodule lähemal ja sinna jõudmiseks ei pea laps jalgsi läbima kaks korda päevas Viru keskust/Tammsaare parki. Ohtlikud taskuvaraste poolest, linna säravatest tuledest rääkimata. Mõistlik. Aga ei sõnagi sellest, kas ta aitab matemaatikat õppida. (vaevalt)
* Käesolev vaatas minu poolt paljukiidetud koolivormi ning ütles, et see on üks hästiistuv rõivas. Prantsuse keele õppimisest keeldus kategooriliselt, aga lubas toetada Notsukese kojutoomist keskpäevasel ajal. (tänud, asjalik arvamus)
* Määravaks sai vist vanaema sõna. Vanaema leidis, et kodulähedasse kooli saab Notsuke alati minna ning oli temagi nõus vajadusel nii vastu minema kui ka õppimisel abistama.
Uuritud arvamusi on igasuguseid. Ühed leiavad, et see kool on liiga range, teised ütlevad, et pole oma lapsega eales koos õppinud...
Ma olen endiselt isikliku arvamuseta - tahan ühelt poolt, et laps omandaks hea hariduse, teisalt eelistan väikseid klasse ja piirkondlikke kaaslasi. Nõmme koolid on sel aastal kahjuks totaalselt ülerahvastatud:(
Mu enese koolitöö ei edene. Lugesin läbi Halliki Harro soovitet peatüki - ei oska sealt midagi oma lõputöösse lisada... Kirjutadagi ehk nii, et lugesin käesoleva töö jooksul ka seda, aga mulle ei jätnud see tekst kahjuks mingit muljet. irw Tähtaeg 25.05. (Homsest õppepuhkusel)
Mõtted on hajevil. Hambakroon hakkas suus loksuma ja pangaarvel laiutab kolme viimase kuu jooksul valesti makstud töötasude tõttu 40 000 suurune tühjus.
Potensiaalne üürnik avastas just Ameerika. Kahetoaline korter suurusega 60m2 olevat hiigelsuur... No äge.
Ma tahaks maakeralt maha astuda. Pöörleb teine liiga kiiresti:(
reede, 15. mai 2009
maasika margarita
Soetasin pudeli Cointreau´d. Krediitkaardiga:)) Sest deebetkaart oli koju ununenud...
Võtsin külmukast viimased eelmise suve maasikad, miksisin kupatuse kokku tequila, jääkuubikute ja sidrunimahlaga (laimi ei leidunud).
Naudin maasika Margaritat. Hinnalisest kokteiliklaasist, mille allahindluse ajal stockmanni eksklusiivsete lauanõude osakonnast laenasin. Elu on ikka ilus küll.
PS. Vaikus on üks hinnatumaid asju. Notsu magab - otse parima sõbranna kaheksandalt sünnipäevalt. Algatuseks keris end suisa vannitoa vaibale rõngasse.
Võtsin külmukast viimased eelmise suve maasikad, miksisin kupatuse kokku tequila, jääkuubikute ja sidrunimahlaga (laimi ei leidunud).
Naudin maasika Margaritat. Hinnalisest kokteiliklaasist, mille allahindluse ajal stockmanni eksklusiivsete lauanõude osakonnast laenasin. Elu on ikka ilus küll.
PS. Vaikus on üks hinnatumaid asju. Notsu magab - otse parima sõbranna kaheksandalt sünnipäevalt. Algatuseks keris end suisa vannitoa vaibale rõngasse.
teisipäev, 12. mai 2009
aeg maha!
Mõtteid ei ole. On vaid planeeritud tegevused.
* Notsuga pildistama. (Õpilaspilet)
* Notsuga kooli dokumente sisse viima. Enne teeme tiiru koolimajas - et me mõlemad lapsega oma otsusele ikka kindlaks jääks.
* ülejäänud kolmele koolile teatada loobumisotsusest (üks helistas ise täna - kirjalikult kinnitada)
* Töö-tööasjad korda teha. Pooleldi tööl käies kipub asi mõnikord käest libisema
* Jeebule kindlustus. Lubasin selle jaanipäevase Seiklejate klubi Norra-matka üheks transpordivahendiks. Peab enne veidi sõitma.
* Opelile andur tellida. Üks tuhat kakssada krooni maksab see ruutsentimeetri suurune jubin. Ja kohale tuuakse kaks nädalat minimaalselt!
*Notsuga hambaarstile
* Notsuga perearstile tervisekaardi saamiseks.
* Notsu parima sõbranna sünnipäev tema kodus ja matkarajal
* Eurovisiooni väärikas vaatamine
Kooliasjadega ma sel nädalal ei tegele. Ei jaksa. Pean pisut mõtlema, kuidas pr Tabloidivihkaja ideedele vääriline vastulöök virutada.
* Notsuga pildistama. (Õpilaspilet)
* Notsuga kooli dokumente sisse viima. Enne teeme tiiru koolimajas - et me mõlemad lapsega oma otsusele ikka kindlaks jääks.
* ülejäänud kolmele koolile teatada loobumisotsusest (üks helistas ise täna - kirjalikult kinnitada)
* Töö-tööasjad korda teha. Pooleldi tööl käies kipub asi mõnikord käest libisema
* Jeebule kindlustus. Lubasin selle jaanipäevase Seiklejate klubi Norra-matka üheks transpordivahendiks. Peab enne veidi sõitma.
* Opelile andur tellida. Üks tuhat kakssada krooni maksab see ruutsentimeetri suurune jubin. Ja kohale tuuakse kaks nädalat minimaalselt!
*Notsuga hambaarstile
* Notsuga perearstile tervisekaardi saamiseks.
* Notsu parima sõbranna sünnipäev tema kodus ja matkarajal
* Eurovisiooni väärikas vaatamine
Kooliasjadega ma sel nädalal ei tegele. Ei jaksa. Pean pisut mõtlema, kuidas pr Tabloidivihkaja ideedele vääriline vastulöök virutada.
esmaspäev, 11. mai 2009
eelkaitstud (vist)
Kõige raskem oli hommikul enne kuut ärgata. Kell 7 bussijaamast startiv täistunni ekspress äärest ääreni sõitjaid täis - õnneks tabasin ma pileti pühaba õhtul ära osta.
Kaks ja pool tundi magasin oma magamata unesid. Hommikusöök Werneris ei suutnud mind äratada. Unisena oli hea kaitsta - ei mingit närveldamist.
Tutvustasin oma tööd sisukorra põhjal. Loeti ette eelretsensioon. Seejärel sai sõna komisjon. Oli konstruktiivseid ettepanekuid, mis väärivad järgimist. Oli märkusi eksimuste kohta. Lõpetuseks võttis sõna pr Tabloidivihkaja. Selgus, et minu töö tuleks ümber kirjutada, kuna peamise peatüki struktuur on väär ning "mida enam loen, seda segasemaks see asi muutub". (Jumal küll, ära rohkem loe, mõtlesin ma) Esimesel hetkel lõi väga roopast välja - aastatagune praktika hinne läks ka tema nahka. Just seesama - tabloid vääri üliõpilast...
Jõudsime juhendajaga konsensusele, mida soovitas ka Murueit, igavene üliõpilane. Kirjutada juurde ning seejärel põhjendada, miks seda materjali kasutada ei saa.
Juhendaja tegi vandeseltslaslikult silma ja teine õppejõiuid soovitas võtta seda kui showd - igaüks tahab esineda.
Jupike tööd juuni alguseni.
Kaks ja pool tundi magasin oma magamata unesid. Hommikusöök Werneris ei suutnud mind äratada. Unisena oli hea kaitsta - ei mingit närveldamist.
Tutvustasin oma tööd sisukorra põhjal. Loeti ette eelretsensioon. Seejärel sai sõna komisjon. Oli konstruktiivseid ettepanekuid, mis väärivad järgimist. Oli märkusi eksimuste kohta. Lõpetuseks võttis sõna pr Tabloidivihkaja. Selgus, et minu töö tuleks ümber kirjutada, kuna peamise peatüki struktuur on väär ning "mida enam loen, seda segasemaks see asi muutub". (Jumal küll, ära rohkem loe, mõtlesin ma) Esimesel hetkel lõi väga roopast välja - aastatagune praktika hinne läks ka tema nahka. Just seesama - tabloid vääri üliõpilast...
Jõudsime juhendajaga konsensusele, mida soovitas ka Murueit, igavene üliõpilane. Kirjutada juurde ning seejärel põhjendada, miks seda materjali kasutada ei saa.
Juhendaja tegi vandeseltslaslikult silma ja teine õppejõiuid soovitas võtta seda kui showd - igaüks tahab esineda.
Jupike tööd juuni alguseni.
pühapäev, 10. mai 2009
nädal vahetub
Otse Tartust maandusin ema sünnipäevale. Kummastav. Ma mäletan sama selgelt kuis olnuks see eile, tema 40 juubelit ja nüüd siis 65...
Miljon külalist väikses toas, toidud köögis. Ja ma olin nii väsinud et mingil hetkel jäin lihtsalt ema voodisse Notsu kõrvale magama. Öösel veeresime koju ära.
Pühapäev: emadepäev, Luige laat, unarusse jäänud aiatööd, lilled surnuaiale... Ja õhtu ongi käes. Kell 7 viib buss mu eelkaitsmisele.
Enne pean koostama telereporteri töö vastavalt kavale. (Vaadata video, valida kaadrid, koostada tekst ja olla veendunud et see kupatus ei kesta minutist enam.)
Ja siis jääb Tartus käia veel ühel korral - päriskaitsmisel. Ning siis on juba aktus.
Miljon külalist väikses toas, toidud köögis. Ja ma olin nii väsinud et mingil hetkel jäin lihtsalt ema voodisse Notsu kõrvale magama. Öösel veeresime koju ära.
Pühapäev: emadepäev, Luige laat, unarusse jäänud aiatööd, lilled surnuaiale... Ja õhtu ongi käes. Kell 7 viib buss mu eelkaitsmisele.
Enne pean koostama telereporteri töö vastavalt kavale. (Vaadata video, valida kaadrid, koostada tekst ja olla veendunud et see kupatus ei kesta minutist enam.)
Ja siis jääb Tartus käia veel ühel korral - päriskaitsmisel. Ning siis on juba aktus.
laupäev, 9. mai 2009
tagasi maa peal
Nädala lõpetuseks ei tohi tekkida "olen-olnud-tubli" muljet. Selle eest hoolitses õppejõud, kellele 10. märtsil esimese kahest kodutööst edastasin. Tubli ja kohusetundliku mehena on ta 8. mai hilisõhtul, peale kella 22 edastanud lakoonilise meili, teatades minu kodutöö kõlbmatusest.
Mis seal´s ikka. Teeme ümber. Olin sama õppejõuga hädas ka eelmisel aastal. Instituudikaaslased teavad, kellest jutt. Eks igal oinal ole oma mihklipäev, temanimelist päeva kahjuks rahvakalendendris ei leidu. A ehk mõtleb saatus talle ikka mingi vimka välja.
Tegin kodutöö poole tunniga ümber (see kiire töötamise oskus on üks suurepärasemaid, kui ma ükskord uuele tööle kandideerima hakkan, toon selle kindlasti oma parima omadusena välja). Hommikul Tartus sain teada, et minu ponnistus kandis vilja - sain 10 punkti 15-st võimalikust. (Õppejõu sõnu kasutades - maksimumile teeb jumal taevas, punkt vähemale ehk õppejõud ise).
Suurema irisemiseta (loe: vahepeal tekkis küll tunne, et ei kõlba kuskile) sai tehtud ka esimene praktiline töö. Kolm veel kuulata.
ÖÄK. Aga elame veel.
Mis seal´s ikka. Teeme ümber. Olin sama õppejõuga hädas ka eelmisel aastal. Instituudikaaslased teavad, kellest jutt. Eks igal oinal ole oma mihklipäev, temanimelist päeva kahjuks rahvakalendendris ei leidu. A ehk mõtleb saatus talle ikka mingi vimka välja.
Tegin kodutöö poole tunniga ümber (see kiire töötamise oskus on üks suurepärasemaid, kui ma ükskord uuele tööle kandideerima hakkan, toon selle kindlasti oma parima omadusena välja). Hommikul Tartus sain teada, et minu ponnistus kandis vilja - sain 10 punkti 15-st võimalikust. (Õppejõu sõnu kasutades - maksimumile teeb jumal taevas, punkt vähemale ehk õppejõud ise).
Suurema irisemiseta (loe: vahepeal tekkis küll tunne, et ei kõlba kuskile) sai tehtud ka esimene praktiline töö. Kolm veel kuulata.
ÖÄK. Aga elame veel.
neljapäev, 7. mai 2009
nädal rattas
Jah, see on karm nädal. Üks kiiremaid sellel kevadel.
* bakatöö printida ja köita eelkaitsmiseks (ma eelkaitsen esmaspäeva hommikul kõige esimesena, kell 10) / edit kell 23,42 - prinditud ja köidetud
* retsensioon saada ja lugeda (pidi potsatama eile postkasti, aga ikka veel ei ole) / edit kell 23,42 - kohal, osad parandused sisse viidud, osadele arutlusosa välja mõeldud
* raadioreportaazi lindid (4) kuulata /edit kell 23,42 - kuulatud
* raadioreportaazi lindid (4) monteerida / edit kell 23,42 - monteeritud
* telereportaazi lint (Jess, ainult üks, aga see 4h) vaadata / edit kell 23,42 - pooleli
* koostada telereportaazi tekstid / edit kell 23,42 - böö. ideedki ei ole
* otsustada Notsu kool (peale eilset ühe võimaliku valiku koosolekut sai teema enamgi kui selgeks) / edit kell 23,42 -otsustatud
* ema juubelisünnipäev / edit kell 23,42 - kingiideepoegagi pole, nuuks
* samal päeval reporteritöö raadioosa õppepäev / edit kell 23,42 - no sealt ei tohi viilida
*Ja slaidid, eelkaitsmise slaidid. Ma lihtsalt unustasin nad päeval listi lisada:S Alustamata muidugi.
Ja esmaspäeval algab kõik otsast - peale eelkaitsmist telereportaaži montaaž...
Ja keegi ei luba mul nendel põhjustel vähem töö-tööd teha ning lapsevanemaks olemine ei õnnestu ka vähemas osas. / edit kell 23,42 - kaks last suutsid kahetoalise kenasti segi pöörata. Samal ajal olid vanemad ennastunustavalt süvenenud monteerimisse.
Nii ei jäägi mul muud üle kui näpistada aega uneaja arvelt. See tuleb mul aga nii hästi välja, et möödunud öösel vähkresin ilma igasuguse põhjuseta kella kolmeni öösel. edit kell 23,42 - ma olen unetu ka täna. (Närvid veavad täiega alt) Hommikul... siis oli pea võimatu ärgata:S (Võin kihla vedada, et homme kordub sama)
* bakatöö printida ja köita eelkaitsmiseks (ma eelkaitsen esmaspäeva hommikul kõige esimesena, kell 10) / edit kell 23,42 - prinditud ja köidetud
* retsensioon saada ja lugeda (pidi potsatama eile postkasti, aga ikka veel ei ole) / edit kell 23,42 - kohal, osad parandused sisse viidud, osadele arutlusosa välja mõeldud
* raadioreportaazi lindid (4) kuulata /edit kell 23,42 - kuulatud
* raadioreportaazi lindid (4) monteerida / edit kell 23,42 - monteeritud
* telereportaazi lint (Jess, ainult üks, aga see 4h) vaadata / edit kell 23,42 - pooleli
* koostada telereportaazi tekstid / edit kell 23,42 - böö. ideedki ei ole
* otsustada Notsu kool (peale eilset ühe võimaliku valiku koosolekut sai teema enamgi kui selgeks) / edit kell 23,42 -otsustatud
* ema juubelisünnipäev / edit kell 23,42 - kingiideepoegagi pole, nuuks
* samal päeval reporteritöö raadioosa õppepäev / edit kell 23,42 - no sealt ei tohi viilida
*Ja slaidid, eelkaitsmise slaidid. Ma lihtsalt unustasin nad päeval listi lisada:S Alustamata muidugi.
Ja esmaspäeval algab kõik otsast - peale eelkaitsmist telereportaaži montaaž...
Ja keegi ei luba mul nendel põhjustel vähem töö-tööd teha ning lapsevanemaks olemine ei õnnestu ka vähemas osas. / edit kell 23,42 - kaks last suutsid kahetoalise kenasti segi pöörata. Samal ajal olid vanemad ennastunustavalt süvenenud monteerimisse.
Nii ei jäägi mul muud üle kui näpistada aega uneaja arvelt. See tuleb mul aga nii hästi välja, et möödunud öösel vähkresin ilma igasuguse põhjuseta kella kolmeni öösel. edit kell 23,42 - ma olen unetu ka täna. (Närvid veavad täiega alt) Hommikul... siis oli pea võimatu ärgata:S (Võin kihla vedada, et homme kordub sama)
pühapäev, 3. mai 2009
seal, kus vetevool äärt ei paista
Põltsamaalt Viljandi peale, sealt Kolga-Jaanile, kui bussipeatuse juures on plekktünn, pöörad vasakule ja kohe ongi talu, mille ääres me ootame. Niisuguse juhendi järgi leidsin ilmeksimatult kanuud üles ning Seiklejate klubi Pede-jõe kanuumatk jätkus.
Midagi nii metsikut kui Alam-Pedja looduskaitseala pole ma varem kanuuga läbinud. Soo ja vesi vaheldusid kolme päeva jooksul vaid vee ja sooga. Paar kalameest sekka kui teekonna ainsa autosilla alt läbi sõitsime. Esimese öö veetsime luhal, millel looduskaitseala algas. Ikka nii, et pool seltskonnast paiknes looduskaitse all ja pool mitte - nimelt ei leidunud kõikidele tekidele kuiva alust. Sellest hoolimata külmetasin öösel - sama magamiskotiga oli mul rämekülm juba Pamiiris. (Üks kangem alpinist seltskonnast avaldas selle kohta arvamust, et ainult blondiin võin Pamiiri minna mitte-sulekotiga)
Laupäeva edenedes muutus loodus üha metsikumaks. Kahel juhul oleksime peaaegu kanuud ümber takistruste vedama pidanud ning ühel juhul kanuult peaaegu vette kukkunud. Takistusest möödudes õnnestus kupatus raskema otsaga täpselt juurika otsas kinni jääda.
Loodus tärkas, kuid ei õitsenud veel. Imeline metsik loodus, toomingad, hiigelsuured pajud ning tammedki kummardumas üle vee. Ja minuke teadis varasemalt, et tammed soos justkui ei kasva... Mida edasi seda enam kadusid kaldad. (Kolmadal päeval puudusid need sootuks - silmaulatusse mahtus vaid vesi üleujutatud luhtade ning jõe ning lisajõgede näol)
Möödusid majad, millele pääseb ligi vaid veetee kaudu. Pääseb ja pääses. Ajafaktor siin ei loe. Uhke maakividest veski kolme korruse tühjad aknasilmad möldrit ootamas. Kõrval kaks sama kabedat abihoonet - maakivist ikka.
Sild, millest tee viis üle, et suubuda eikuhugi.
Sellel soode ja rabade vahelisel ääremaal lihtsalt ei leidu enam elanikke, neid, kes elumugavused iseenesesse vaatamise vastu vahetaks.
Looduse igikestvat radagi nägime - vees märkasime takerdunult korjuseid. Muljetavaldavaimaks osutus põder, ent metsseastki (kes eemalt kivi meenutas - ta olnuks ainus teekonnal kohatud kivi) piisas, et minusuguse linnaiinimene röökima saada.
Teise kanuupäeva õhtuks ühendasid veed Põltsamaa ja Pedja, muutudes Pede jõeks. Pilk gps-ile veenis - Pede, mis Pede. Öö möödus Londonis. Just niisugust nime kannab RMK metsaonn, millele samuti ligipääs vaid veeteid pidi. Onnike osutus raske ligipääsetavuse tõttu ülipuhtaks öömajaks, mille territoorimil nii ökokemps koos kasutusjuhendiga kui ka korralik pann, kuivadest puudest rääkimata.
Kolmanda ehk tänase sõidupäeva kilometraaz ei küündinud üle kümne. Paigas, kus Pede kohtub Emajõega seisis pildistamistväärt silt: Võrtsjärv 7, Peipsi 93, Pedja 6. Nagu päris maanteel. (muidugi ei olnud mul fotokat - mul ei ole kanuumatkal eales seda kaasas)
Seega paarikilomeetrisele Pede jõe trassile lisandus seitse Emajõel vastuvoolu sõutud kilomeetrit. Tuul ning vool räsisid võrdselt. Kaatrimehed halastasid ning kahandasid kanuudest möödudes kiirust.
Ühe suurema kurvi lõikasime üle heinamaa. Paadis püsti seises rammisime aere mätaste taha, kõrvalesattunud seltskond kaheksaste kanuudega otsustas üle heinamaa kanuud kanda. Ja midagi armsamat kui uus sild Viljandi-Tartu maanteel Võrtsu ääres ei ole ma juba ammu näinud. (ühe vahva vanapaari suvekodu jääb kohe uue silla kõrvale. Saunast väljub vette liumäge plekktoru. Superlahe vaatepilt)
Lösusime naisteseltskonnaga Võrtsu kaldal tunnikese, kuniks mehed autode järel käisid. Nii väsinult tundsin end, et paadi puhastamise mõttelegi ei tulnud.
Üle Viljandi-Türi-Rapla koju. Üle kõige meeldivad mulle täna põllud ja murulapid, traktorid, inimesed ning isegi autod. Tsivilisatsioon ühesõnaga.
Linnainimesena tahaks peale karuperses puhkamas käimist lamamistooliga näiteks Taksopargi risti "värsket õhku hingama minna".
Midagi nii metsikut kui Alam-Pedja looduskaitseala pole ma varem kanuuga läbinud. Soo ja vesi vaheldusid kolme päeva jooksul vaid vee ja sooga. Paar kalameest sekka kui teekonna ainsa autosilla alt läbi sõitsime. Esimese öö veetsime luhal, millel looduskaitseala algas. Ikka nii, et pool seltskonnast paiknes looduskaitse all ja pool mitte - nimelt ei leidunud kõikidele tekidele kuiva alust. Sellest hoolimata külmetasin öösel - sama magamiskotiga oli mul rämekülm juba Pamiiris. (Üks kangem alpinist seltskonnast avaldas selle kohta arvamust, et ainult blondiin võin Pamiiri minna mitte-sulekotiga)
Laupäeva edenedes muutus loodus üha metsikumaks. Kahel juhul oleksime peaaegu kanuud ümber takistruste vedama pidanud ning ühel juhul kanuult peaaegu vette kukkunud. Takistusest möödudes õnnestus kupatus raskema otsaga täpselt juurika otsas kinni jääda.
Loodus tärkas, kuid ei õitsenud veel. Imeline metsik loodus, toomingad, hiigelsuured pajud ning tammedki kummardumas üle vee. Ja minuke teadis varasemalt, et tammed soos justkui ei kasva... Mida edasi seda enam kadusid kaldad. (Kolmadal päeval puudusid need sootuks - silmaulatusse mahtus vaid vesi üleujutatud luhtade ning jõe ning lisajõgede näol)
Möödusid majad, millele pääseb ligi vaid veetee kaudu. Pääseb ja pääses. Ajafaktor siin ei loe. Uhke maakividest veski kolme korruse tühjad aknasilmad möldrit ootamas. Kõrval kaks sama kabedat abihoonet - maakivist ikka.
Sild, millest tee viis üle, et suubuda eikuhugi.
Sellel soode ja rabade vahelisel ääremaal lihtsalt ei leidu enam elanikke, neid, kes elumugavused iseenesesse vaatamise vastu vahetaks.
Looduse igikestvat radagi nägime - vees märkasime takerdunult korjuseid. Muljetavaldavaimaks osutus põder, ent metsseastki (kes eemalt kivi meenutas - ta olnuks ainus teekonnal kohatud kivi) piisas, et minusuguse linnaiinimene röökima saada.
Teise kanuupäeva õhtuks ühendasid veed Põltsamaa ja Pedja, muutudes Pede jõeks. Pilk gps-ile veenis - Pede, mis Pede. Öö möödus Londonis. Just niisugust nime kannab RMK metsaonn, millele samuti ligipääs vaid veeteid pidi. Onnike osutus raske ligipääsetavuse tõttu ülipuhtaks öömajaks, mille territoorimil nii ökokemps koos kasutusjuhendiga kui ka korralik pann, kuivadest puudest rääkimata.
Kolmanda ehk tänase sõidupäeva kilometraaz ei küündinud üle kümne. Paigas, kus Pede kohtub Emajõega seisis pildistamistväärt silt: Võrtsjärv 7, Peipsi 93, Pedja 6. Nagu päris maanteel. (muidugi ei olnud mul fotokat - mul ei ole kanuumatkal eales seda kaasas)
Seega paarikilomeetrisele Pede jõe trassile lisandus seitse Emajõel vastuvoolu sõutud kilomeetrit. Tuul ning vool räsisid võrdselt. Kaatrimehed halastasid ning kahandasid kanuudest möödudes kiirust.
Ühe suurema kurvi lõikasime üle heinamaa. Paadis püsti seises rammisime aere mätaste taha, kõrvalesattunud seltskond kaheksaste kanuudega otsustas üle heinamaa kanuud kanda. Ja midagi armsamat kui uus sild Viljandi-Tartu maanteel Võrtsu ääres ei ole ma juba ammu näinud. (ühe vahva vanapaari suvekodu jääb kohe uue silla kõrvale. Saunast väljub vette liumäge plekktoru. Superlahe vaatepilt)
Lösusime naisteseltskonnaga Võrtsu kaldal tunnikese, kuniks mehed autode järel käisid. Nii väsinult tundsin end, et paadi puhastamise mõttelegi ei tulnud.
Üle Viljandi-Türi-Rapla koju. Üle kõige meeldivad mulle täna põllud ja murulapid, traktorid, inimesed ning isegi autod. Tsivilisatsioon ühesõnaga.
Linnainimesena tahaks peale karuperses puhkamas käimist lamamistooliga näiteks Taksopargi risti "värsket õhku hingama minna".
Tellimine:
Postitused (Atom)
