Ränk pidustus see kolmas sünnipäev :)
Midi siirdus üle kolme nädala lasteaeda ja minul oli sellevõrra kergem päev. Kella kolmeks läksin Midile järele. Moodupoiss on raske olla. Desiguali väljaspoolsete narmendavate õmblustega pahempidi kangast särk oli Midil tagurpidi seljas. Välja paistis nii nagu oleks puudust kannatav pere lapsele mingigi pluusi selga pannud :D Midi ise pahur ja pettunud. Ju ta oli ontlikule ja heasüdamlikule söögitädile üritanud selgitada et paat on kadunud:)
Tegime fotosessiooni sünnipäevakingitustega - ladusime uhked raamatud ja traktorid ja autod kummitule. Sättisin Midi nende keskele istuma ja lilled ümber. Olen samasuguseid pilte juba pisi-Notsuga teinud - armsad mälestused.
Seejärel sõitsime prrkeelde ning... koolimaja ees vajus Midi magama. Magas üheksani, ärkas pahuralt, sõi kaks kohupiimakreemi ja magustoiduks.... suure keedetud kartuli :)
Kaks tundi hiljem magab jälle. Kolmenädalane puhkus mõjus väsitavalt.
esmaspäev, 6. mai 2013
pühapäev, 5. mai 2013
Lõunas, sanatooriumis
Lõunaeestlased räägivad, et Tallinnas tekitab mere lähedus köha. Sellesinase eest me volbriõhtul lõunasse põgenesimegi. Edukalt. Teise päeva õhtuks lakkasid köhad ja köhatused ja üksteist auru ööpäevas muutus minevikuõuduseks.
Lõunas valitseb südasuvi. Mitte see troopika, mis sunnib mind rõskest kivikeldrist varju otsima, vaid mahe ja päikseline eesti suvi.
Termomeeter näitab sauna taga täisvilus, seal kuhu päike paistab vaid hilistel õhtutundidel, kakskümmend soojakraadi. Miinimumiks saime kaheksateist ja maksimumiks kakskümmend üks.
Lahutasime meelt naadi populatsiooni vähendades. Meil Notsuga on kaval plaan aiaääred puhtakssaada. Meesisend püstitas kasvuhoone, pikendasime maasilapeenart mitme meetri võrra ning külvasime esimesed seemned. Seekord katsetame lisaks oranzidele ja süsimstade ja lumivalgete porganditega. Panin maha paar meetrit pastinaaki ja kümmekond kaalikat ja peeti. Katsetan sama ka Nõmmel - sügisel vaatab, kus ja kas suuremad viljad valmivad.
Mini ja Midi olesklesid lühikestes riietes ning ise keerasin sääred-varrukad nii lühikeseks kui sain.
Koduteele asusime varakult - Midi ootab oma tänasele sünnipäevale külalisi. Adavereks jäi autotermomeetrile vaid kaheksa ning praegu, Annas näitab taas kümme. Vaatasin Lõunas kevadkombekaid kui mõttetut kulutust. Nüüd aga ronisin bussi sabasse ja kraamisin nad koos mütsidega taas lagedale. Tere tulemast paradiisiaiast maa peale tagasi! Notsu juba uuris, kas ei saaks Võrru jäädagi. Vaatas sügalalt otsa ja leidis, et meie sõprade lapsed on vägagi edukalt ülikooli pääsenud:) Tjah.
Lõunas valitseb südasuvi. Mitte see troopika, mis sunnib mind rõskest kivikeldrist varju otsima, vaid mahe ja päikseline eesti suvi.
Termomeeter näitab sauna taga täisvilus, seal kuhu päike paistab vaid hilistel õhtutundidel, kakskümmend soojakraadi. Miinimumiks saime kaheksateist ja maksimumiks kakskümmend üks.
Lahutasime meelt naadi populatsiooni vähendades. Meil Notsuga on kaval plaan aiaääred puhtakssaada. Meesisend püstitas kasvuhoone, pikendasime maasilapeenart mitme meetri võrra ning külvasime esimesed seemned. Seekord katsetame lisaks oranzidele ja süsimstade ja lumivalgete porganditega. Panin maha paar meetrit pastinaaki ja kümmekond kaalikat ja peeti. Katsetan sama ka Nõmmel - sügisel vaatab, kus ja kas suuremad viljad valmivad.
Mini ja Midi olesklesid lühikestes riietes ning ise keerasin sääred-varrukad nii lühikeseks kui sain.
Koduteele asusime varakult - Midi ootab oma tänasele sünnipäevale külalisi. Adavereks jäi autotermomeetrile vaid kaheksa ning praegu, Annas näitab taas kümme. Vaatasin Lõunas kevadkombekaid kui mõttetut kulutust. Nüüd aga ronisin bussi sabasse ja kraamisin nad koos mütsidega taas lagedale. Tere tulemast paradiisiaiast maa peale tagasi! Notsu juba uuris, kas ei saaks Võrru jäädagi. Vaatas sügalalt otsa ja leidis, et meie sõprade lapsed on vägagi edukalt ülikooli pääsenud:) Tjah.
kolmapäev, 24. aprill 2013
Totaalne haigemaja
Viimati olin ma sama haige 1999. aasta veebruaris kõrvapõletikku põdedes.
Läksin eile kauplusesse süüa ostma ning palju ei puudunud, et oleksin sinna kokku vajunud. Iga liigutus ajab higistama, kuulmine puuub ja olemine on ähmane.
Midi terveneb, aga Mini häälitseb jätkuvalt kriuksuva uksehingena. Nagu sellistel juhtudel ikka, tuuritab Meesisend seekord samuti haigena kuskil riigi teises otsas.
Ja ma võtsin end kokku, toetasin kannad vastu maad ja nõudsin endale perearsti koju. Selleks kulusid mõned närvirakud, aga ta tuli siiski ja vaatas kodusolijad üle.
* Midi on OK. Kopsud krõbisevad paranejale kohaselt, jätkata ravi. Perearst arvas, et lasteaeda, aga mina arvan, et meile hetkel täiesti piisab kokkukorjastud viirustekomplektist.
* Mini on kontrolli all. Kopsud krõbisevad, köhib. Jätkata ravi ja paremaks läheb umbes nädala jooksul.
* Notsu alustab aururaviga (ohhooo, eksole)
* Mina olen kõige kehvemas seisus. Perearsti arvates põdesin läbi meie ühise viiruse, kuid sain tüsistuse põskkoopapõletiku näol. Viimane pidavat andma eriti halba enesetunnet koos kohinaga kõrvades ja peas. Raviks aur (irw), antibiootikum, rögalahtisti ACC ja Sudafed, mida võiks toime järgi ka Kosmoseks ümber nimetada.
Ja hetk tagasi pidasin ma telefonivestluse suvekuuma Madeiraga. Puhkusel viibiv vanaema kiuksus ja kähises telefoni kurtes, et hääl kadus nagu mutiauku. Ojee. Vat see veel puudus!
Läksin eile kauplusesse süüa ostma ning palju ei puudunud, et oleksin sinna kokku vajunud. Iga liigutus ajab higistama, kuulmine puuub ja olemine on ähmane.
Midi terveneb, aga Mini häälitseb jätkuvalt kriuksuva uksehingena. Nagu sellistel juhtudel ikka, tuuritab Meesisend seekord samuti haigena kuskil riigi teises otsas.
Ja ma võtsin end kokku, toetasin kannad vastu maad ja nõudsin endale perearsti koju. Selleks kulusid mõned närvirakud, aga ta tuli siiski ja vaatas kodusolijad üle.
* Midi on OK. Kopsud krõbisevad paranejale kohaselt, jätkata ravi. Perearst arvas, et lasteaeda, aga mina arvan, et meile hetkel täiesti piisab kokkukorjastud viirustekomplektist.
* Mini on kontrolli all. Kopsud krõbisevad, köhib. Jätkata ravi ja paremaks läheb umbes nädala jooksul.
* Notsu alustab aururaviga (ohhooo, eksole)
* Mina olen kõige kehvemas seisus. Perearsti arvates põdesin läbi meie ühise viiruse, kuid sain tüsistuse põskkoopapõletiku näol. Viimane pidavat andma eriti halba enesetunnet koos kohinaga kõrvades ja peas. Raviks aur (irw), antibiootikum, rögalahtisti ACC ja Sudafed, mida võiks toime järgi ka Kosmoseks ümber nimetada.
Ja hetk tagasi pidasin ma telefonivestluse suvekuuma Madeiraga. Puhkusel viibiv vanaema kiuksus ja kähises telefoni kurtes, et hääl kadus nagu mutiauku. Ojee. Vat see veel puudus!
Tänamata jäänud tänu
Üksteist aastat tagasi kaotasin ma esmakordselt usu meditsiini. Olin noor ema, keda iga paari nädala järel külastas punavalge kiirabiauto. Arstibrigaad ühendas murelikult mu veeni tilguti ning juhatas mu autosse. Enamasti lamasin vastuvõtutoas tunnikese või paar, misjärel naasesin. Kord läksin kiirabi kutsumise asemel ise ühte teise haiglasse ning seal pisteti mind kojusaatmise asemel statsionaari. Olin silmavalgeteni kollane. Varem polnud keegi maininud ravivõimalusi. Lõikus. Lihtne umbes tunniajaline lapraskoopiline lõikus, mille järgsel hommikul naasen paranenult koju.
Lõikus lükati määramatusse aega. Minu raviarst oli lugenud, et teatud juhtudel, mille hulka minagi kuulusin, laheneb probleem ajaga iseenesest.
Ja ma ootasin. Ootasin imet, mida ei sündinud. Külastasin raviarstiga kohtumiste vahel abitult kõikvõimalikke posijaid. Viimases hädas hanikisin netihämarustest Kaika Laine numbri koos kõnetunni aegadega.
Telefonile vastanud naisterahvas oli pigem tõre. "Mis Te tast tahate", küsis ta vastuseks mu palvele Lainega rääkida. "Keskea rõõmudest" tuntud Nigulil oli ju terve parkimisplats koos parkimiskorraldajatega. Arvasin, et Lainelgi vastab kõnetunnil keegi "registraator". Kuniks ma kokutasin ja vestlust kuidagi alustada ei suutnud, ütles Laine mulle ise, et ei saa mind aidata. Ta rääkis samas võru murdes, mida Meesisendi ema aastaid hiljem kõnelemas kuulsin. Ühekandiinimestena olla nad kaugelt sugulasedki. Laine sõnas mu diagnoosi ja soovitas minna tagasi arsti juurde. Lõigatakse lahti, ravitakse terveks ning narkoosigi pole mõtet peljata, oli tema sõnum. Kõne järel oli mul veel kaua helge ja soe olla.
Jah, kõik läkski hästi. Üks teine arst, kellega esimesest hetkest usaldus tekkis, lõikas. Järgmisel päeval lubati koju ning rohkem pole kiirabiauto sellel teemal mu kodumaja ette sõitnud.
Ma tahtsin tänada oma julgustajat, aga see tundus tobe. Hiljem tundus olevat tobedalt hilja. Nii ta jäi. Möödunud pühapäevast alates on sõnades tänamiseks igavesti hilja.
Aga tänutunne ei ole minu seest sugugi kadunud. Põletan rääkimise asemel ühe küünla mõeldes heale mälestusele heast inimesest.
Lõikus lükati määramatusse aega. Minu raviarst oli lugenud, et teatud juhtudel, mille hulka minagi kuulusin, laheneb probleem ajaga iseenesest.
Ja ma ootasin. Ootasin imet, mida ei sündinud. Külastasin raviarstiga kohtumiste vahel abitult kõikvõimalikke posijaid. Viimases hädas hanikisin netihämarustest Kaika Laine numbri koos kõnetunni aegadega.
Telefonile vastanud naisterahvas oli pigem tõre. "Mis Te tast tahate", küsis ta vastuseks mu palvele Lainega rääkida. "Keskea rõõmudest" tuntud Nigulil oli ju terve parkimisplats koos parkimiskorraldajatega. Arvasin, et Lainelgi vastab kõnetunnil keegi "registraator". Kuniks ma kokutasin ja vestlust kuidagi alustada ei suutnud, ütles Laine mulle ise, et ei saa mind aidata. Ta rääkis samas võru murdes, mida Meesisendi ema aastaid hiljem kõnelemas kuulsin. Ühekandiinimestena olla nad kaugelt sugulasedki. Laine sõnas mu diagnoosi ja soovitas minna tagasi arsti juurde. Lõigatakse lahti, ravitakse terveks ning narkoosigi pole mõtet peljata, oli tema sõnum. Kõne järel oli mul veel kaua helge ja soe olla.
Jah, kõik läkski hästi. Üks teine arst, kellega esimesest hetkest usaldus tekkis, lõikas. Järgmisel päeval lubati koju ning rohkem pole kiirabiauto sellel teemal mu kodumaja ette sõitnud.
Ma tahtsin tänada oma julgustajat, aga see tundus tobe. Hiljem tundus olevat tobedalt hilja. Nii ta jäi. Möödunud pühapäevast alates on sõnades tänamiseks igavesti hilja.
Aga tänutunne ei ole minu seest sugugi kadunud. Põletan rääkimise asemel ühe küünla mõeldes heale mälestusele heast inimesest.
pühapäev, 21. aprill 2013
Edasijõudnud aurutaja
Istume kõik vist sama viiruse küüsis. Sümptomiteks kurguvalu ja hobuseköha. Vastavalt soole, keha suurusele ja vanusele tuleme haigusega erinevalt toime. Ütleme, et Meesisend ja Mini on kõikse haigemad ja Midi püsib stabiilselt pahas tujus.
Oleme jõudnud staadiumisse, kus raviprotseduurid tuleb kanda graafikusse ning märkida ristiga "teostatud". Päevakava on järgnev.
Hommik:
Mini aur: 0,5ml adrenaliini + 1 ml NaCl
Pulmocort 1/2 neebolit
Midi aur: 0,2 ml Ventolini + 1,5 ml NaCl
15 minuti möödudes teine aur:
Pulmocort 1 neebol
Midi ravimid: 5 tilka Zyrtec +1 tbl Montelukast
Märkus: peale Pulmocorti loputada patsiendi nägu ja suu
Eellõuna:
Mini aur: 0,5ml adrenaliini + 1 ml NaCl
Lõuna:
Midi aur: 0,2 ml Ventolini + 1,5 ml NaCl
Pealelõuna:
Mini aur: 0,5ml adrenaliini + 1 ml NaCl
Õhtu:
Mini aur: 0,5ml adrenaliini + 1 ml NaCl
Pulmocort 1/2 neebolit
Midi aur: 0,2 ml Ventolini + 1,5 ml NaCl
15 minuti möödudes teine aur:
Pulmocort 1 neebol
Midi ravimid: Sumamed (sai just läbi)
Märkus: peale Pulmocorti loputada patsiendi nägu ja suu
Niisiis. Üksteist (loe: ÜKSTEIST!) aurukorda päevas. Masinaks on Lastehaiglast Midi jaoks eraldatud Pari Junior Boy S. Kõik ravimid tuleb anda selle, kompressoriga, masinaga.
Lisaks on meil rendimasin Laica, mis töötab ultraheliga ning mille käivitan laste magamise ajaks soolaveega. Ravimeid sellega anda ei saa. Aeg-ajalt ärkan ka öösel ja lülitan masina sisse.
Kõik ravimid naksan nõelata süstlasse. Seejärel lisan nõela ja imen lisaks vajaliku koguse soolalahust. Seejärel eemaldan nõela ja süstin lahuse masinasse. Peale iga aurukorda tuleb masinat puhastada ja kuivatada.
Uutest oskustest olen õppinud avama klaasist vana kooli ampulle, mis sisaldavad adrenaliini. Vilumus:) Ostetud muide Nõmme kohalikust apteegist, kõik kirjad pakil ja ravimi infoleht ainult UKRAINA(!!!)keelne.
Arvestades, et ühe auruprotseduuri kestus ilma patsiendiga vaidlemata oleks umbes veerand tundi. Kumbki "klient" ei ole aga eriti koostöövalmis. Seega tuleb protseduure katkestada, veenda ja jätkata, katkestada... Vahepeal lisada multikaid - Määäää (Lammas Shaun) või Muumi (Lotte reis Lõunamaale)
Ja eriti kurb on see, et Mini hääl kõlab jätkuvalt nagu õlitamata uksehing ning Midi köhib aeg-ajalt kopsud pahupidi.
Igatahes olen ma selgeks saanud, et kui ühel päeval suureks saan, siis medõeks ja lasteaiakasvatajaks ei taha ma päris kindlasti saada. (Samas saavad tööoskused rohke harjutamisega selgeks)
reede, 19. aprill 2013
Üheksa kadunud minutit
Öösel kell kolm ja üksteist minutit tabas mind šokk. Näost sinine Mini röökis justkui viimast jõudu kokku võttes. Haarasin voodi kõrvalt telefoni ja paari sekundi pärast ühendus Häirekeskus.
Kõne ajal röökis Mini südantlõhestavalt kuniks ühel hetkel hingaine seiskus. Laps muutus lõdvaks ja hämaras toas tundus ta näovärv tumepunane.
Samal ajal selgitasin ma Häirekeskusele, et panin magama täiesti terve imiku, kellel ei olnud nohu, kes ei tõmmanud endale öösel läbi une keeksi kurku, kes pole iial varem nii karjunud, kellel ei olnud palavikku, kes ei olnud kukkunud.
Ja lõpuks, lõpuks soostuti mulle armulikult saata kiirabi.
Mingi refleks sundis mind iga kõõksatuse peale Mini jalgupidi üles tõstma ning õrnalt raputama. Mõne minuti pärast nägin vilkurit maja ees. Jooksin uksele ning mida polnud, oli oodatud kiirabi.
Uus kõne. Häirekeskus suisa pahandas - nemad ei teadvat kus kiirabi on, küllap tuleb.veelkord ühendus arstiga ja lõpuks, kuusteist minutit peale esimest kõned nad saabusid. Saabusid täiesti valest suunast, olid kurjadki.
Väljakutse oli põhjendatud- Minil oli tekkinud larüngiit. Aurutati adrenaliiniga, pakiti peale ja viidi Lastehaiglasse. Veetsime haigla ületäituvuse tõttu öö ilma igasuguste liialdusteta kunstnahaga kaetud puupingil. Kolmanda küsimise peale toodi lisaks ka tekk. Hommikul serveeriti suvalisest haiglast tuttavat kohvteed ning kaht külma klimpi, mis eelmises elus oli puder olnud. Kuus tundi hiljem ulatati voodipäevatasu arve ning sooviti kena paranemist.
Kiirabi väitis, et saabus viie minutiga eelnevalt ekslemata. Üheksa minutit varem väitis Häirekeskus, et kiirabi on teele saadetud.
Need üheksa minutit olid mu senise elu pikimad. Ma ei ole veel valmis sellest kirjutama ega arutama. Võib-olla ühel teisel päeval...
Kõne ajal röökis Mini südantlõhestavalt kuniks ühel hetkel hingaine seiskus. Laps muutus lõdvaks ja hämaras toas tundus ta näovärv tumepunane.
Samal ajal selgitasin ma Häirekeskusele, et panin magama täiesti terve imiku, kellel ei olnud nohu, kes ei tõmmanud endale öösel läbi une keeksi kurku, kes pole iial varem nii karjunud, kellel ei olnud palavikku, kes ei olnud kukkunud.
Ja lõpuks, lõpuks soostuti mulle armulikult saata kiirabi.
Mingi refleks sundis mind iga kõõksatuse peale Mini jalgupidi üles tõstma ning õrnalt raputama. Mõne minuti pärast nägin vilkurit maja ees. Jooksin uksele ning mida polnud, oli oodatud kiirabi.
Uus kõne. Häirekeskus suisa pahandas - nemad ei teadvat kus kiirabi on, küllap tuleb.veelkord ühendus arstiga ja lõpuks, kuusteist minutit peale esimest kõned nad saabusid. Saabusid täiesti valest suunast, olid kurjadki.
Väljakutse oli põhjendatud- Minil oli tekkinud larüngiit. Aurutati adrenaliiniga, pakiti peale ja viidi Lastehaiglasse. Veetsime haigla ületäituvuse tõttu öö ilma igasuguste liialdusteta kunstnahaga kaetud puupingil. Kolmanda küsimise peale toodi lisaks ka tekk. Hommikul serveeriti suvalisest haiglast tuttavat kohvteed ning kaht külma klimpi, mis eelmises elus oli puder olnud. Kuus tundi hiljem ulatati voodipäevatasu arve ning sooviti kena paranemist.
Kiirabi väitis, et saabus viie minutiga eelnevalt ekslemata. Üheksa minutit varem väitis Häirekeskus, et kiirabi on teele saadetud.
Need üheksa minutit olid mu senise elu pikimad. Ma ei ole veel valmis sellest kirjutama ega arutama. Võib-olla ühel teisel päeval...
esmaspäev, 15. aprill 2013
Üheteistkümnes.
Kesköö. Sättisin hommikuks kõik valmis. Täna üksteist aastat tagasi kell 3,42 sündis Väike Notsu. /Polnud üldse väike - pealt neljakilone/
Täna läks ta magama väga elevil olles - ikkagi viimane öö kümneaastasena. Kooli saab homme minna pidulikus vormis ja pakkuda nii klassikaaslastele kui aineõpetajatele kommi. (Vähemalt osad traditsioonid püsivad mutuumatutena läbi aastakümnete)
Mõned aastad tagasi sättis ta äratuskella oma sünnikellaajaks helisema. Põhjendas, et soovis näha, kuidas uus eluaasta tuleb. Tema kella ei kuulnud, küll aga olid ärkvel muud majalised :) Ja päris mitu aastat olen ma hommikul äratama minnes näinud ootusärevaid naeruvidukil silmi magajat teesklemas.
Kümnendat aastaringi lõpetades kannab ta jätkuvalt tagumikuni ulatuvat juuksesaba. Pikkust on tal pooleteise meetri jagu. Ta on jätkuvalt ülivõrdes tubli ja mõistlik tüdruk. Lisaks väga headele koolitulemustele jagub teda nii suusatrennidesse kui muusikakooli ja kõigele lisaks on mul temast suur abi ka kodus. Temas on suur ports hoolivust ja annus täiskasvanulikkust.
Sünnipäevakingiks ootab Notsu Ipadi, mida palus mitte segi ajada suvalise tahvelarvutiga, ic. Lubas kollektsioneerida klassikaaslastelt saadavad sünnipäevakingirahad ja lisada üle-eelmisel aastal sugulaselt saadud sajalise ja eelmisel aastal batuudiostust üle jäänud pisku ja palus, et mina omalt poolt samuti lisaksin. Kokku sai räägitud ka vanaemaga ning isegi eks lubas miskit. Kõlab nagu Naeri muinasjutus, aga see pisike vidin on tõesti arutult hinnaline.
Hommikusel õnnitlustseremoonial ootavad teda lisaks üheteistkümne küünlaga koogikestele... piletid Estonia teatrisse "Luikede järvele". Kõlab uskumatult, aga sellisegi unistuse noppisin lapse soovidest.
teisipäev, 9. aprill 2013
Kevad maanteel
Kevade saabumist ei näita vaid süvenev aukude arv Tallinna teedel.
Olude sunnil rändan kahe nädala jooksul viiel korral Tartusse ja tagasi. Imearstile ehk Kliinikumi manuaalteraapiasse. Kaks ja pool tundi sinna, kolm minutit garderoobis, kaksteist arstil, kolm garderoobis ja kaks ja pool tundi tagasi. Rännukomplekti kuuluvad peale minu veel Mini, Midi ja kaheksateist minutit lapsi hoidev Meesisend.
Kui Mini ja Midi nõustuvad meie poolt pakutava unega, on see päris mõnus viis segamatult juttu ajada.
Tänasel viietunnisel teekonnal vajutas juhirollis olnud Meesisend kolmel korral piduripedaali peaaegu põhja ning umbes samapalju korrigeeris sõidukiirust märgatavalt.
Suvised teeolud ja kihutamine käivad käsikäes. Meesisend tarvitab püsikiirusehoidjat, sättides selle 92 peale. Selle tempoga edeneme jõudsamalt käsijuhtimisest, kuna kiirus püsib sama nii tõusudel kui langustel.
Esmalt hämmastas mind hiigelsuur rekka, kes samasugusest ohtlikku möödasõitu sooritas. Möödasõidetav ja Meesisend pidurdasid mõlemad ning tõmbasid kraavi poole. Rekkamees vilgutas lisaks täistulesid.
Teineteise sabas kihutanud sama firma kirjadega kaubik ja pisike Renault Clio möödusid meist mitte pimedas vaid suisa kottpimedas kurvis, millele lisaks ka "pidev" joon tõmmatud. Clio kihutas kaubiku sabas mõnemeetrise pikivahega, mis sundis mind otsima, kas vastavatel autodel tõesti on automaatne pikivahe hoidja. (Ei leidnud, et oleks)
Kolmandana pühkis arusaamatuks jäänud marki helehall meist ilma igasuguste liialdusteta mööda nagu seisvast takistusest mahtudes täpselt meie ja vastutulnud rekka vahele.
Ja ma ei taha mõeldagi, et neljabal jälle...
Olude sunnil rändan kahe nädala jooksul viiel korral Tartusse ja tagasi. Imearstile ehk Kliinikumi manuaalteraapiasse. Kaks ja pool tundi sinna, kolm minutit garderoobis, kaksteist arstil, kolm garderoobis ja kaks ja pool tundi tagasi. Rännukomplekti kuuluvad peale minu veel Mini, Midi ja kaheksateist minutit lapsi hoidev Meesisend.
Kui Mini ja Midi nõustuvad meie poolt pakutava unega, on see päris mõnus viis segamatult juttu ajada.
Tänasel viietunnisel teekonnal vajutas juhirollis olnud Meesisend kolmel korral piduripedaali peaaegu põhja ning umbes samapalju korrigeeris sõidukiirust märgatavalt.
Suvised teeolud ja kihutamine käivad käsikäes. Meesisend tarvitab püsikiirusehoidjat, sättides selle 92 peale. Selle tempoga edeneme jõudsamalt käsijuhtimisest, kuna kiirus püsib sama nii tõusudel kui langustel.
Esmalt hämmastas mind hiigelsuur rekka, kes samasugusest ohtlikku möödasõitu sooritas. Möödasõidetav ja Meesisend pidurdasid mõlemad ning tõmbasid kraavi poole. Rekkamees vilgutas lisaks täistulesid.
Teineteise sabas kihutanud sama firma kirjadega kaubik ja pisike Renault Clio möödusid meist mitte pimedas vaid suisa kottpimedas kurvis, millele lisaks ka "pidev" joon tõmmatud. Clio kihutas kaubiku sabas mõnemeetrise pikivahega, mis sundis mind otsima, kas vastavatel autodel tõesti on automaatne pikivahe hoidja. (Ei leidnud, et oleks)
Kolmandana pühkis arusaamatuks jäänud marki helehall meist ilma igasuguste liialdusteta mööda nagu seisvast takistusest mahtudes täpselt meie ja vastutulnud rekka vahele.
Ja ma ei taha mõeldagi, et neljabal jälle...
esmaspäev, 8. aprill 2013
Isereguleerumine Tallinna moodi
Mälusopist meenub, et olen meediast lugenud arvamusavaldusi linnakiiruse vähendamise kohta. Stiilis, et vähendades kiirust kümne kilomeetri võrra tunnis väheneks liiklusõnnetuste arv mingi ühiku võrra ning vähendades veelgi enam, väheneks veel mingi ühiku võrra.
Eile kulgesin üle tüki aja Õie tänavat mööda Nõmmelt Männiku poole. Vasaku teepoole moodustas üks suur ebatasasus koos suuremate ja väiksemate aukudega, sekka mõni ekstra armas teravate äärtega löökauguke. Parem teeäär oli kaetud jätkuvalt jää ja lume seguga, lühidalt öeldes sõidetamatu, all peidus ilmselt teadagi mis. Ja tunnistan, et lisaks rehvidele olin tõsiselt hirmul ka bussi alusvankri tervise pärast.
Ühtäkki meenus mulle, et parim asi ühiskonnas on isereguleerumine. Ehk see, kui kodanikele ei kehtestata norme koos mittejärgimisele kaasnevate pööraste karistustega ning asjad loksuvad omasoodu soovitult paika. Tallinna linna sõidukiirus ongi ise reguleerunud. Nimetatud Õie ning liigagi paljudel teistelgi tänavatel pole vähimatki himu sõita suurima lubatud kiirusega, rääkimata kiiruse ületamisest. Kulgedes lubatud kiirus miinus paarkümmend kilomeetrit tunnis on saavutatud normi kehtestamata sõidukiiruse langemine ning suurenenud liiklusohutus ja teede remondist saab enamgi säästa, sest autosid jääb vähemaks ning kellele neid teid ikka vaja on...
Eile kulgesin üle tüki aja Õie tänavat mööda Nõmmelt Männiku poole. Vasaku teepoole moodustas üks suur ebatasasus koos suuremate ja väiksemate aukudega, sekka mõni ekstra armas teravate äärtega löökauguke. Parem teeäär oli kaetud jätkuvalt jää ja lume seguga, lühidalt öeldes sõidetamatu, all peidus ilmselt teadagi mis. Ja tunnistan, et lisaks rehvidele olin tõsiselt hirmul ka bussi alusvankri tervise pärast.
Ühtäkki meenus mulle, et parim asi ühiskonnas on isereguleerumine. Ehk see, kui kodanikele ei kehtestata norme koos mittejärgimisele kaasnevate pööraste karistustega ning asjad loksuvad omasoodu soovitult paika. Tallinna linna sõidukiirus ongi ise reguleerunud. Nimetatud Õie ning liigagi paljudel teistelgi tänavatel pole vähimatki himu sõita suurima lubatud kiirusega, rääkimata kiiruse ületamisest. Kulgedes lubatud kiirus miinus paarkümmend kilomeetrit tunnis on saavutatud normi kehtestamata sõidukiiruse langemine ning suurenenud liiklusohutus ja teede remondist saab enamgi säästa, sest autosid jääb vähemaks ning kellele neid teid ikka vaja on...
esmaspäev, 18. märts 2013
ogaliku filee
Meesisend hädaldas, et viimati sõpradega Peipsil käies oli tal mitmes kihis sulejopedes nii külm, et lisaks näonahale sai ka keha jäädavaid külmakahjustusi. Või midagi sarnast.
Ja sel korral Lõunasse saabudes pakkisin esmakordselt kaasa vaid need riided, mida me siin ka kasutanud oleme. Seega saabus Notsu ilma fliisita ja õhukese sooja pesu ning linnas patseerimiseks sobiliku õuevormiga. Kahtlesin sügavalt, kas sellises varustuses on tal Meesisendi sõpradega Peipsile üldse asja. Otsisin majast mõned lisahilbud ja Meesisendi sõber kinnitas, et niikuinii tuksub auto peaaegu kõrval. Ja noh, tema kirglikust kalamehest poeg, kelle pärast kogu janti peetakse on vaid paar aastat Notsust vanem.
Mindi varavalges. Lõuna paiku andsid nad teada, et on ales Peipsil. Päeva õhtusse veeredes saabus startimisest teavitav sõnum.
Õhtuks toodi mulle kastitäis ahvenaid, sekka kiiskasid ja paar suuremat särge. Notsut tabanud algaja talvise kalamehe õnn ning ta kala muudkui näkanud. Ja kalasaak kui päris aus olla, pole neil eales peamine. Peamine on seltskond värskes õhus. Notsu ussi õnge otsa panna ei oska (või teeb ikka veel nägu, et ei oska) ja kala õnge (tirgu) otsast ära võtta ei julge. Ilmselt oli ta parajaks tüütuseks :) Aga külm polevat olnud. Vähemalt mitte hullem kui suusatades. Päike paistnud ja jääpuuriga tehtud auku mõõtes saanud ta 70 cm jää paksuseks. Lõppes ka temaatiline hala maailma kõige igavama ja nõmedama koolivaheaja vetmise teemal.
Niisiis tõsteti mulle ukse vahelt sisse kastitäis kala soovitusega suuremad fileerida ja väiksemad kanadele jätta. Töö edenedes sain ma aru, miks vaid suuremad. Sest ka nendest suurematest jäi järele vaid pisuke filee. Puhaste kalade jaoks võetud kauss täitus vaevaliselt ja fileed polnuks nagu ahvena vaid ogaliku omad. Igatahes serveeritakse homme taas Peipsile minevatele kalameestele -naistele kartuli ahjuvormi värske kalaga.
NB! Puuahjus ja malmpajas valminud roogade on hoopis erinev maitse!
Ja sel korral Lõunasse saabudes pakkisin esmakordselt kaasa vaid need riided, mida me siin ka kasutanud oleme. Seega saabus Notsu ilma fliisita ja õhukese sooja pesu ning linnas patseerimiseks sobiliku õuevormiga. Kahtlesin sügavalt, kas sellises varustuses on tal Meesisendi sõpradega Peipsile üldse asja. Otsisin majast mõned lisahilbud ja Meesisendi sõber kinnitas, et niikuinii tuksub auto peaaegu kõrval. Ja noh, tema kirglikust kalamehest poeg, kelle pärast kogu janti peetakse on vaid paar aastat Notsust vanem.
Mindi varavalges. Lõuna paiku andsid nad teada, et on ales Peipsil. Päeva õhtusse veeredes saabus startimisest teavitav sõnum.
Õhtuks toodi mulle kastitäis ahvenaid, sekka kiiskasid ja paar suuremat särge. Notsut tabanud algaja talvise kalamehe õnn ning ta kala muudkui näkanud. Ja kalasaak kui päris aus olla, pole neil eales peamine. Peamine on seltskond värskes õhus. Notsu ussi õnge otsa panna ei oska (või teeb ikka veel nägu, et ei oska) ja kala õnge (tirgu) otsast ära võtta ei julge. Ilmselt oli ta parajaks tüütuseks :) Aga külm polevat olnud. Vähemalt mitte hullem kui suusatades. Päike paistnud ja jääpuuriga tehtud auku mõõtes saanud ta 70 cm jää paksuseks. Lõppes ka temaatiline hala maailma kõige igavama ja nõmedama koolivaheaja vetmise teemal.
Niisiis tõsteti mulle ukse vahelt sisse kastitäis kala soovitusega suuremad fileerida ja väiksemad kanadele jätta. Töö edenedes sain ma aru, miks vaid suuremad. Sest ka nendest suurematest jäi järele vaid pisuke filee. Puhaste kalade jaoks võetud kauss täitus vaevaliselt ja fileed polnuks nagu ahvena vaid ogaliku omad. Igatahes serveeritakse homme taas Peipsile minevatele kalameestele -naistele kartuli ahjuvormi värske kalaga.
NB! Puuahjus ja malmpajas valminud roogade on hoopis erinev maitse!
laupäev, 16. märts 2013
Saabus koolivaheaeg
Kolm neljandikku õppeaastast jäi eilsega seljataha. Notsu jaoks oli kolmanda veerandiku näol tegemist tegusa ja eduka perioodiga. Tundub, et "pikad distantsid" sobivad talle nii füüsiliselt kui vaimselt - see on juba neljas aasta, kus kolmas õppeveerand on kõige kergemini talutav. Järgneb uhke lapsevanema raport:
* Osalemine kuuel nädalavahetusel Swedbank / ERR noorte murdmaasuusaetapil - esimene suurem võistluskogemus tulemusega oma vanuseklassi keskpaigas.
* Osalemine Tallinna koolidevahelistel võistlustel III-V klasside hulgas. Individuaalselt neljas tulemus. Aasta vanem kooliõde noppis kolmanda koha. Tublid tulemused saavutasid veel kaks tüdrukut ja kokkuvõttes sai Notsu kool esikoha. Tänuks kiitus direktori käskkirjaga. (Ja täitsa uskumatu, et selline paberilipik seinal tekitas koolis-klassis palju positiivset tähelepanu)
* Muusikakooli heliredelite eksam, mille ettevalmistamiseks alates nullist jäi vaid kaks nädalat. Esmalt võitles laps pisaratega, kartes mitte jõuda. Viielise soorituse järel teatas, et polnud üldse raske.
Ja lõpuks see kõige-kõige-kõige
Sel veerandil oli klassis vaid kuus ainult viitega lõpetanud õpilast. Notsu jaoks tähendas see tööd, tööd ja veelkord tööd. Lisatööd matemaatikas vanaemaga, eneseületust inglise ja eesti keeles.
Ja see siiras rõõm saavutatu üle :) Ja... päratu väsimus. Seekord keeldus ta isegi laagris osalemast, põhjendades seda sooviga vaid puhata ja ennast välja magada.
* Osalemine kuuel nädalavahetusel Swedbank / ERR noorte murdmaasuusaetapil - esimene suurem võistluskogemus tulemusega oma vanuseklassi keskpaigas.
* Osalemine Tallinna koolidevahelistel võistlustel III-V klasside hulgas. Individuaalselt neljas tulemus. Aasta vanem kooliõde noppis kolmanda koha. Tublid tulemused saavutasid veel kaks tüdrukut ja kokkuvõttes sai Notsu kool esikoha. Tänuks kiitus direktori käskkirjaga. (Ja täitsa uskumatu, et selline paberilipik seinal tekitas koolis-klassis palju positiivset tähelepanu)
* Muusikakooli heliredelite eksam, mille ettevalmistamiseks alates nullist jäi vaid kaks nädalat. Esmalt võitles laps pisaratega, kartes mitte jõuda. Viielise soorituse järel teatas, et polnud üldse raske.
Ja lõpuks see kõige-kõige-kõige
Sel veerandil oli klassis vaid kuus ainult viitega lõpetanud õpilast. Notsu jaoks tähendas see tööd, tööd ja veelkord tööd. Lisatööd matemaatikas vanaemaga, eneseületust inglise ja eesti keeles.
Ja see siiras rõõm saavutatu üle :) Ja... päratu väsimus. Seekord keeldus ta isegi laagris osalemast, põhjendades seda sooviga vaid puhata ja ennast välja magada.
neljapäev, 14. märts 2013
Minu e-etteütlus
Kuidas peaksid sa, tuim inimeseloom, siin lumises põhjas, kus aastast aastasse õitseb viluses kaljuorus ilusa haisuga mürdike, aga kus Jüriöö ülestõusust ei leia kasvõi ühtainumat viisakat pilti, mida perekonnaalbumisse panna ja aeg-ajalt vaadata, kuidas peaksid sa oma ajalugu kirjutama? "Köhi, köhi pappi!" leelotas rehepapliku terrorirühmituse liider liitlasvägede babtistlikule kaplanile keset dekadentlikku Kirde-Euroopa ristisõda, mis ei jätnud kivi kivi peale.
Niisiis. Kaks viga. Komavea parandasin sisse teadlikult. Mõtlesin, et tegemist on tüngakohaga.
Baptistlik. On jah tugev "p" see teine :)
"Kirde-Euroopa" tahtnuks ma kirjutada ilmakaare väikese tähega, aga mõtlesin ta kohaks ja kirjutasin suurega.
Tõsi, minu töös esineb vaidluskohti, kus õige on nii ja teisiti. Olen ju gümnaasiumi lõpetanud 19 aastat tagasi...
Ma ei tea pea ühtegi eesti keele reeglit ja kirjutan keelevaistust. Kui põhikoolis tahtis klassijuhatajast eesti keele õpetaja mind kiusata ( ja seda ta nautis), palus ta mul põhjendada, MIKS ma nii või teisiti kirjutan. Ülikoolis kogesin mõistvamat suhtumist. Katrin Kern parandas mu tööd küll üpris punaseks, ent nentis, et mul on keskmisest väga palju vähem kirjavigu.
Hurraa, on vähemalt midagi, mis pole kodus kopitades kaduma läinud :)
Niisiis. Kaks viga. Komavea parandasin sisse teadlikult. Mõtlesin, et tegemist on tüngakohaga.
Baptistlik. On jah tugev "p" see teine :)
"Kirde-Euroopa" tahtnuks ma kirjutada ilmakaare väikese tähega, aga mõtlesin ta kohaks ja kirjutasin suurega.
Tõsi, minu töös esineb vaidluskohti, kus õige on nii ja teisiti. Olen ju gümnaasiumi lõpetanud 19 aastat tagasi...
Ma ei tea pea ühtegi eesti keele reeglit ja kirjutan keelevaistust. Kui põhikoolis tahtis klassijuhatajast eesti keele õpetaja mind kiusata ( ja seda ta nautis), palus ta mul põhjendada, MIKS ma nii või teisiti kirjutan. Ülikoolis kogesin mõistvamat suhtumist. Katrin Kern parandas mu tööd küll üpris punaseks, ent nentis, et mul on keskmisest väga palju vähem kirjavigu.
Hurraa, on vähemalt midagi, mis pole kodus kopitades kaduma läinud :)
kolmapäev, 13. märts 2013
Juhtmed näpus
Webasto ehk eelsoojendaja on üks autoabidele töö kindlustaja. Unustasin selle riistapuu pühaba õhtul välja lülitada ja esmaspäeval hommikul ei jõudnud aku enam starterit ringi vedada. Olin lubanud Notsut ja tema klassikaaslasi saata uisutamas. Enamgi, lapse uisud asetsesid kenasti mu juhiistme kõrval. Ja auto isegi "ei lubanud". Sain veelkord tunda, mida tähendab asjade edasilükkamine. Ega aku vähene jõudlus üleöö saabunud.
Niisiis seisin esmaspäeva hommikul herilasest tigedamana oma auto kõrval ning kirusin ja vandusin. Helistasin Meesisendile, kes õnnekombel lähistel asus ning kümnekonna minuti möödudes kohal lubas olla. Sättisin käivitusjuhtmed paigale ning jäin teisi otsi näpus hoides ootama.
Kokkuvõtlikult öeldes me autot käima ei saanudki. Aku tahtnuks pikemat kohapealset laadimist. Läksime poodi aj tegime plaanitud ostu teoks.
Küll aga möödus kodutänaval juhtmeotsad näpust seisvast Minukesest kümmekond autot. Oli vanemaid, suuremaid, väiksemaid. Selliseid "elektroonikat täis isendeid", millelt käivitusvoolu anda ei saanuks, ei täheldanud. Mitte ükski möödujatest ei peatunud ega pakkunud abi. Ükskõiksus hämmastas mind.
Niisiis seisin esmaspäeva hommikul herilasest tigedamana oma auto kõrval ning kirusin ja vandusin. Helistasin Meesisendile, kes õnnekombel lähistel asus ning kümnekonna minuti möödudes kohal lubas olla. Sättisin käivitusjuhtmed paigale ning jäin teisi otsi näpus hoides ootama.
Kokkuvõtlikult öeldes me autot käima ei saanudki. Aku tahtnuks pikemat kohapealset laadimist. Läksime poodi aj tegime plaanitud ostu teoks.
Küll aga möödus kodutänaval juhtmeotsad näpust seisvast Minukesest kümmekond autot. Oli vanemaid, suuremaid, väiksemaid. Selliseid "elektroonikat täis isendeid", millelt käivitusvoolu anda ei saanuks, ei täheldanud. Mitte ükski möödujatest ei peatunud ega pakkunud abi. Ükskõiksus hämmastas mind.
neljapäev, 7. märts 2013
Multivitamiin imikutele
Kodupostkasti potsatas Apteek märtsikuu kliendileht, loetav ka veebis:
http://www.apteek1.ee/data/assets/kliendileht%20marts.pdf
Multivitamiinitööstus on jõudnud ka imikuteni. Lehekülje 5 paremas ääres ehk ühel populaarsemal reklaamikohal ilutseb Wellkidi reklaamike: vitamiinid imikutele alates 4. elukuust - unikaalse koostisega tasakaalstatud kombinatsioon 14-st vitamiinist ja mineraalainest koos linaseemneõli ja linnaseekstraktiga.
Rulli aga 13 raha välja, ei mingit soovitust näiteks perearstiga konsulteerida...
Tule taevas appi, tõesti.
http://www.apteek1.ee/data/assets/kliendileht%20marts.pdf
Multivitamiinitööstus on jõudnud ka imikuteni. Lehekülje 5 paremas ääres ehk ühel populaarsemal reklaamikohal ilutseb Wellkidi reklaamike: vitamiinid imikutele alates 4. elukuust - unikaalse koostisega tasakaalstatud kombinatsioon 14-st vitamiinist ja mineraalainest koos linaseemneõli ja linnaseekstraktiga.
Rulli aga 13 raha välja, ei mingit soovitust näiteks perearstiga konsulteerida...
Tule taevas appi, tõesti.
teisipäev, 5. märts 2013
Pehme mööbel - pestud!
Olime punast diivanit ära viskamas. Lisaks tavalisele ajaga kogunevale mustusele vildikajäljed, toiduplekid jms mida kasvatamatute väikelastega peres kergelt koguneb.
Natuke kahju oli ka - sulepatjadega mugav sohva, päris-puidust konstruktsiooniga.
Kiskusin sulepatjadel katted maha, samuti konstruktsioonikatte ja toppisin pesumasinasse. Kuivatasin õues. Tuppa saabus nagu uus - värvilt särav ja hästilõhnav. Nüüd vaja konstruktsioonikattes üks kassi kraabitud kangadetail välja vahetada. Pole veel töö ettevõtjat - õmblejat leidnud :(
Järgmisena tuleb pesumasinasse toppida tugitoolid :) nende katted kahjuks maha ei käi.
Natuke kahju oli ka - sulepatjadega mugav sohva, päris-puidust konstruktsiooniga.
Kiskusin sulepatjadel katted maha, samuti konstruktsioonikatte ja toppisin pesumasinasse. Kuivatasin õues. Tuppa saabus nagu uus - värvilt särav ja hästilõhnav. Nüüd vaja konstruktsioonikattes üks kassi kraabitud kangadetail välja vahetada. Pole veel töö ettevõtjat - õmblejat leidnud :(
Järgmisena tuleb pesumasinasse toppida tugitoolid :) nende katted kahjuks maha ei käi.
esmaspäev, 4. märts 2013
Pliidil pöetud soeng
Meesisend on meil kodus ktegooriliselt keelanud küünalde põletamise. Aeg-ajalt räägib ta värvikalt, kuidas meie karvane kassilaadne olevus Miu lauale hüppaks, üle põlevate küünalde jalutaks ning seejärel välkkiirelt kardinate taha peitu sööstaks. (Meesisendi rahulolematus kassiga sama katuse all elamisest pole saladus. Ja antipaatia on vastastikune - kass ei otsi tema seltskonda.)
Keetsin tänasel padukiirel päeval pelmeene, et koolist-lasteaiast saabujatel oleks otsekohe midagi hamba alla pista. Mini põõnas turvahällis ilu-une jätku ning tekkinud vaikusehetke kasutasin ajaleheuudistesse süvenemiseks. Kuniks kärsahais häirivaks muutus. Gaasipliidil kees pott pelmeenidega. Pliidi kõrval istus hämmeldunud näoga kass, võngutades rahulolematult saba. Saba oli selleks hetkeks juba oluliselt vähem karvane ning muidu punane karvkate tipnes mustaks kõrbenud tuustidega. Õnneks oli ta leeke tõenäoliselt vaid riivanud ning viga sai vaid ülipikk karvkate, nahk kõrvetada ei saanud.
Niisiis, kass osaliselt pöetud, Kui harilikult ajan kiilaks keha ning jätan saba karvaseks, siis seekord on vastupidi.
Keetsin tänasel padukiirel päeval pelmeene, et koolist-lasteaiast saabujatel oleks otsekohe midagi hamba alla pista. Mini põõnas turvahällis ilu-une jätku ning tekkinud vaikusehetke kasutasin ajaleheuudistesse süvenemiseks. Kuniks kärsahais häirivaks muutus. Gaasipliidil kees pott pelmeenidega. Pliidi kõrval istus hämmeldunud näoga kass, võngutades rahulolematult saba. Saba oli selleks hetkeks juba oluliselt vähem karvane ning muidu punane karvkate tipnes mustaks kõrbenud tuustidega. Õnneks oli ta leeke tõenäoliselt vaid riivanud ning viga sai vaid ülipikk karvkate, nahk kõrvetada ei saanud.
Niisiis, kass osaliselt pöetud, Kui harilikult ajan kiilaks keha ning jätan saba karvaseks, siis seekord on vastupidi.
neljapäev, 28. veebruar 2013
Pool aastat
Ja oligi eile jälle "tordipäev" - Mini sai pooleaastaseks. Vanaema tõi kingituseks pisikese suuga sobiva nimelise hõbelusika, keetsime pisemast omakasvatatud kõrvitsast püreesupi ja valmistasime Minile esimese teelusikatäie kõrvitsapüreed. Süütasime tordil kuus küünalt ja pildistasime. Paar lähemat sõpra õnnitlesid telefonitsi.
Notsu kuusünnipäeva-fotodel istuvad reas külalised. Laud on lookas ehk tordile lisandusid ka suupisted ja praad. Igal tulijal oli lapsele ka sümboolne "kingike". Midi sünnipäevakesi tähistasime hoopis tagasihoidlikumalt ning Mini pidupäevadel istume pereringis.
Samamoodi kujuneb ka kuusünnipäevadel karvase mõmmikuga "mõõdupildistamine". Notsu kandis kauneid kleidikesi, Midi riietasin lihtsalt kenaks ja Mini fotodel lamavad kompositsioonis kõik kolm...
Võrdlus jätkub kõiges muus - savijalajäljes, fotode arhiveerimises albumisse, mänguasjades, beebialbumisse kirjutamises. Üha harvemini viitsin ma suhelda sõbrannadega ja peeglissegi heidan pilgu vaid hommikuti. Kui ma kauplustest olen kõigile kolmele valikud teinud, siis on kas raha või viitsimus lõppenud. Nii ongi mul aktiivses kasutuses umbes kaks paari teksaseid ja sama palju teesärke.
Ma olen ikka mõelnud, et elus on just nii palju ilusaid ja pidulikke hetki kui neid ise tekitad. Viimasel ajal olen laisaks muutunud ja mugavusele alla vandunud. Ei jõua füüsiliselt ega jaksa vaimselt. Ometi on peredes rohkemgi lapsi! Neljalapselisi tunnen isiklikult mitut. Imetlen nende elusädet ja mõtlen, kust see ometi pärineb...
Notsu kuusünnipäeva-fotodel istuvad reas külalised. Laud on lookas ehk tordile lisandusid ka suupisted ja praad. Igal tulijal oli lapsele ka sümboolne "kingike". Midi sünnipäevakesi tähistasime hoopis tagasihoidlikumalt ning Mini pidupäevadel istume pereringis.
Samamoodi kujuneb ka kuusünnipäevadel karvase mõmmikuga "mõõdupildistamine". Notsu kandis kauneid kleidikesi, Midi riietasin lihtsalt kenaks ja Mini fotodel lamavad kompositsioonis kõik kolm...
Võrdlus jätkub kõiges muus - savijalajäljes, fotode arhiveerimises albumisse, mänguasjades, beebialbumisse kirjutamises. Üha harvemini viitsin ma suhelda sõbrannadega ja peeglissegi heidan pilgu vaid hommikuti. Kui ma kauplustest olen kõigile kolmele valikud teinud, siis on kas raha või viitsimus lõppenud. Nii ongi mul aktiivses kasutuses umbes kaks paari teksaseid ja sama palju teesärke.
Ma olen ikka mõelnud, et elus on just nii palju ilusaid ja pidulikke hetki kui neid ise tekitad. Viimasel ajal olen laisaks muutunud ja mugavusele alla vandunud. Ei jõua füüsiliselt ega jaksa vaimselt. Ometi on peredes rohkemgi lapsi! Neljalapselisi tunnen isiklikult mitut. Imetlen nende elusädet ja mõtlen, kust see ometi pärineb...
teisipäev, 26. veebruar 2013
Ostunimekiri ja hinnad
Üle-eelmisel nädalal Helesinist Unistust vaatamas käinud ostja juhtis mu tähelepanu klõbinale mootoris. Oli ilmselt oskaja inimene, sest minu vägagi autospetsist sõber seda kapoti all karbikesi avamata ei kuulnud. Lahtilammutatult vaatas mootorist vastu kaks väsinud tõukurit ja üks väsinud nookur ning kolm katkist ühendusklambrit. Tükihind vastavalt 26 ja 9 eurot ja kulu 20 tükki. Ühekaupa ei vahetata. Lisandub klapikambrikaanetihend 59 raha väärtuses.
Eile hommikul kukkus kokku Peugeot lõpuni kulunud sidur. Ilma ühegi eelmärgita. Et prantslaste siduri ehitus on teistsugune kui muudel autodel (loe: ei ole normaalne, sest käib tagurpidi), siis purunes ka sidurikorv. Remondikomplekti hind 219 raha, millest õnnestus saada soodustus tänu tuttavale hulgikliendile.
Kummastki töörahast ei ole veel räägitud. Õnneks ei seondu kumbki parandus elektri ega elektroonikaga ning seega on remontijaks mu autode igiammune "vanakoolimehest" ihuarst. Soodne ja asjalik, kuid kummalgi autole kulub temalgi vähemalt tööpäev. Prantslase puhul tuleb eemaldada käigukast...
Eelmisel nädalal hävis mul kaks hambaplommi. Ühel hambal tuli suretada närv. Kulu enne juurte täitmist pealt 100 raha, samapalju ilmselt juurde plommimise ja juuretäidise eest. Teise asendamisega ei ole veel alustatudki... Paraku imbub ajutise plommi vahelt mingit ravimit suhu ja kuidagiviisi pean õhtul linna pääsema.
Et i-le täpike peale saaks, kukkus hommikul eest eelmisel aastal ostetud postkasti uks! :))
Nagu sellistel puhkusel ikka on meesisend komandeeringus. Tema kohalolek parandaks olemist vaid moraalselt. Tema tööautoga pääseksin ehk kesklinna hambaarstilegi.
Istun kodus "vangis" ja otsin häid asju.
* Helesinise Unistuse veale saime jälile enne kui klapid untsu läinuks.
* Kuni aastase lapse vanemale on ette nähtud hambaravihüvitis suuruses (naerukoht). Aga ta on siiski olemas!
* Notsu sai matemaatika kontrolltöö jälle viie ning itsitas, et tal on lootust tunnistusele saada matemaatikas viis pluss.
* Kõik lapsed on terved.
Aga euro ja krooni väärtusevahe kahaneb iga kuuga. Arvutasin vahelduseks eurokalkulaatoriga hinnad üle ja sain vägagi kummalise tulemuse. Krooniajal võinuks seda utoopiliseks laristamiseks nimetada.
Eile hommikul kukkus kokku Peugeot lõpuni kulunud sidur. Ilma ühegi eelmärgita. Et prantslaste siduri ehitus on teistsugune kui muudel autodel (loe: ei ole normaalne, sest käib tagurpidi), siis purunes ka sidurikorv. Remondikomplekti hind 219 raha, millest õnnestus saada soodustus tänu tuttavale hulgikliendile.
Kummastki töörahast ei ole veel räägitud. Õnneks ei seondu kumbki parandus elektri ega elektroonikaga ning seega on remontijaks mu autode igiammune "vanakoolimehest" ihuarst. Soodne ja asjalik, kuid kummalgi autole kulub temalgi vähemalt tööpäev. Prantslase puhul tuleb eemaldada käigukast...
Eelmisel nädalal hävis mul kaks hambaplommi. Ühel hambal tuli suretada närv. Kulu enne juurte täitmist pealt 100 raha, samapalju ilmselt juurde plommimise ja juuretäidise eest. Teise asendamisega ei ole veel alustatudki... Paraku imbub ajutise plommi vahelt mingit ravimit suhu ja kuidagiviisi pean õhtul linna pääsema.
Et i-le täpike peale saaks, kukkus hommikul eest eelmisel aastal ostetud postkasti uks! :))
Nagu sellistel puhkusel ikka on meesisend komandeeringus. Tema kohalolek parandaks olemist vaid moraalselt. Tema tööautoga pääseksin ehk kesklinna hambaarstilegi.
Istun kodus "vangis" ja otsin häid asju.
* Helesinise Unistuse veale saime jälile enne kui klapid untsu läinuks.
* Kuni aastase lapse vanemale on ette nähtud hambaravihüvitis suuruses (naerukoht). Aga ta on siiski olemas!
* Notsu sai matemaatika kontrolltöö jälle viie ning itsitas, et tal on lootust tunnistusele saada matemaatikas viis pluss.
* Kõik lapsed on terved.
Aga euro ja krooni väärtusevahe kahaneb iga kuuga. Arvutasin vahelduseks eurokalkulaatoriga hinnad üle ja sain vägagi kummalise tulemuse. Krooniajal võinuks seda utoopiliseks laristamiseks nimetada.
reede, 15. veebruar 2013
Petukatse "autoostul"
Meie Helesinine Unistus ootab uut omanikku. Kuulutuse avaldamise päeval sain e-kirja kelleltki kodanik alexsan388@gmail.com - ilt. Tüüp kirjutas:
tere olen väga huvitatud sellest, mida olen näinud nii .... Ma tahan teada tegelik price.here sinult viimane ... SEOSES
Järgnes link.
Mõtlesin ülesostjatele, kes autodele huupi odavpakkumisi teevad ja kirjutasin, et me ei räägi hinnast kirja teel. Vastu saabus hetke möödudes. Alex Santiago kirjutas:
tere olen väga huvitatud sellest, mida olen näinud nii .... Ma tahan teada tegelik price.here sinult viimane ... SEOSES
Järgnes link.
Mõtlesin ülesostjatele, kes autodele huupi odavpakkumisi teevad ja kirjutasin, et me ei räägi hinnast kirja teel. Vastu saabus hetke möödudes. Alex Santiago kirjutas:
Kui see oli viimane hooldada, kui kaua olete omandis on? ja milline on teie kõige madalama hinna. Samuti tahaksin teada, kuidas maksta, sest ma olen kohe huvi osta seda ja ma ei saa tulla oma kodumaale, ma eelistaks internetis pangaülekandega, sest ma arvan, et lihtsaim viis kasutada krediitkaarte ohutult ja on ohutu ja usaldusväärne makseviis. Ütle mulle oma hind. Loodan kuulda varsti ja ma teen kõik ettevalmistused transpordiga teda tuleb transportida mu kodu on Ameerika Suurbritannias. Kui võimalik, võite saata mulle veel hiljuti foto või video element?
Eriti meeldis mulle saadud kirjast Ameerika Suurbritannia :) Niisiis, pettur. Ja kirjutasin, et ei müü talle oma autot.
Sain ahastuses "ostjalt" veel ühe kirja:
Tere, Ma nõudis PayPal sest mul ei ole ligipääsu oma pangakonto internetis kui ma ei ole internetipanka ja ma ei saa minna panka olemuse tõttu minu töö, kuid ma ei maksa minu PayPal konto, kuna mul on mu pank a / c külge pandud, ma tahan, et sa annad mulle oma PayPali aadressile, et ma saaks teha makseid asap kirje ja pls, kui teil ei ole payPal kontot, siis see on väga lihtne loodud, minge www.paypal.com ja saan seda luua, kui olete ehita i on vaja ainult e-posti aadress, mida kasutad registreerimiseks payPal et panna raha kaudu.
Kurb. Väga kurb on elada kodumaast eemal ja mitte omada ligipääsu panka . Kuid otsustasin oma auto endale hoida.Tagantjärele mõeldes oleks võinud petturiga kaasa mängida.
reede, 18. jaanuar 2013
Naljakas lugu hõõglambipirnist *
Ühe suurema või ka väiksema kaliibriga sümpoosiumi käigus juhtusid ühes hotellitoas koos napsi võtma kolm teaduste doktorit: kaks füüsikut ja matemaatik. Kõik meesterahvad. Istuvad, vestlevad intelligentselt ja siis korraga põleb lambipirn sirinaga läbi. Et ainsa valguallikata kiskus atmosfäär sellise koosseisuga seltskonna jaoks pisut perversselt romantiliseks, helistati kuhu vaja. Tuli tunkedes mees, vabandas, ronis jalgupidi toolile (kingad võttis enne jalast), kruttis vana pirni välja, ulatas selle füüsikule, kes selle õrnalt lauale pani. Siis kruvis remondimees tunketaskust võetud uue ja funktsioneeriva asemele, ronis tooli pealt alla, pani kingad jalga, soovis doktoritele kena olemist ja lahkus.
Matemaatik soojendab paksu põhjaga konjakiklaasi kahe peo vahel ja küsib topsivendadelt, ise peaga laua poole rehmates - "Aga kas te teadsite, et kui lambipirn suhu toppida, nii et sokkel väljapoole jääb, siis seda sealt enam kätte ei saa?" Mõlemad füüsikud elavnevad ja kinnitavad, et see on kahtlemata linnalegend ja füüsikaliselt nonsens - kui sisse läheb ja vahepeal mass ja ruumala ei muutu - peab ka välja tulema! Ilmselt on oma roll ka joodud konjakil, et üks füüsikutest kahmab laua pealt läbipõlenud pirni ja lükkab selle endale suhu. Välja aga see sealt enam ei tule (kontrollitud ja teaduslik fakt!)
Paus. Tellitakse takso ja sõidetakse traumapunkti. Taksojuht kõõritab peeglist pirniga venda, aga küsida midagi ei julge. Jõuavad traumapunkti. Algul ei saa vastuvõtus valveõde ka mitte millesti aru, sest need kaks, kes rääkida saavad, räägivad korraga. Lõpuks näitavad talle kannatanut. Naerukrampides õde ei ole muuks suuteline, kui viipab neile ebamääraselt kirurgi kabineti suuna kätte. Kirurg on ilmselt elunäinud mees, vajutab raksatusega lambiga vennikese kuklal mingeid punkte, suu läheb veel rohkem pärani ja lamp tuleb välja. Ainult et pea on veidralt kuklas ja suu ei lähe kinni. Kirurg rahustab kolmikut, et nii peabki olema - reflektoorsete retseptorite ajutine paralüüs: 30-40 minuti pärast taastub kogu motoorika täies mahus, tüsistusi pole kunagi.
Lahkuvad. Istuvad taksosse. Teine füüsik keerutab eemaldatud pirni käes: "No ei ole selline asi võimalik" Ja lükkab lambi endale suhu. Takso keerab ringi, sisenevad traumapunkti, tõstavad valveõe põrandalt üles, lähevad kirurgi juurde, kes vilunult kukla kallal raksutades anab neile ühtlasi teada, mida ta arvab idikatest, kes endale öösiti lambipirne suhu topivad. Võtavad pirni kaasa ja lahkuvad.
Taksojuht kõõritab kahte pärani lõugadega venda tagaistmel ja söandab lõpuks küsida, milles asi. Matemaatik seletab. Kougib isegi pirni taskust välja. Taksojuht ei usu... Keeravad takso ringi ja sõidavad traumapunkti. Õde ei anna enam sellevõrra rahustadagi, et ta iseseisvalt püsti püsiks. Kirurg eemaldab taksojuhi suust lambi ja lööb selle kanna all puruks sõnadega: "Muidu, raisk, jäätegi mul siin hommikuni käima!"
Sõidavad tagasi hotelli poole. Et taksojuhi pea on pärani lõugade tõttu kuklas, siis märkimisväärset kiirust ta muidugi arendada ei saa. Politseijaoskonnale liginedes äratab teosammul liikuv takso aga kõnniteel suitsetava mundrikandja tähelepanu ja see viipab auto käskivalt seisma. Kummardub, vaatab autosse ja küsib:"Ja kuhu sa neid imbetsille vead???" Ainuke, kes rääkida saab, on matemaatik ja see muidugi protesteerib: "Mis kuradi imbetsille, siin autos on kolm teaduste doktorit!" Ja räägib võmmile üldjoontes kogu loo ära. Politseinik keelab neil edasi sõita ja siseneb jaoskonda. Hetke pärast kustub seal valgus. Politseinik väljub, avab tagumise ukse ja pressib ennast jõuga füüsikute kõrvale. Suust paistab tal hõõglambi sokkel. Keeravad ringi, sõidavad traumapunkti. Õde leti taga nad elustada ei püüagi - joonelt kirurgi juurde. Koputavad uksele ja kirurg avab - endal pea kuklas ja suu pärani lahti
*autor teadmata, kirjaviis muutmata.
Matemaatik soojendab paksu põhjaga konjakiklaasi kahe peo vahel ja küsib topsivendadelt, ise peaga laua poole rehmates - "Aga kas te teadsite, et kui lambipirn suhu toppida, nii et sokkel väljapoole jääb, siis seda sealt enam kätte ei saa?" Mõlemad füüsikud elavnevad ja kinnitavad, et see on kahtlemata linnalegend ja füüsikaliselt nonsens - kui sisse läheb ja vahepeal mass ja ruumala ei muutu - peab ka välja tulema! Ilmselt on oma roll ka joodud konjakil, et üks füüsikutest kahmab laua pealt läbipõlenud pirni ja lükkab selle endale suhu. Välja aga see sealt enam ei tule (kontrollitud ja teaduslik fakt!)
Paus. Tellitakse takso ja sõidetakse traumapunkti. Taksojuht kõõritab peeglist pirniga venda, aga küsida midagi ei julge. Jõuavad traumapunkti. Algul ei saa vastuvõtus valveõde ka mitte millesti aru, sest need kaks, kes rääkida saavad, räägivad korraga. Lõpuks näitavad talle kannatanut. Naerukrampides õde ei ole muuks suuteline, kui viipab neile ebamääraselt kirurgi kabineti suuna kätte. Kirurg on ilmselt elunäinud mees, vajutab raksatusega lambiga vennikese kuklal mingeid punkte, suu läheb veel rohkem pärani ja lamp tuleb välja. Ainult et pea on veidralt kuklas ja suu ei lähe kinni. Kirurg rahustab kolmikut, et nii peabki olema - reflektoorsete retseptorite ajutine paralüüs: 30-40 minuti pärast taastub kogu motoorika täies mahus, tüsistusi pole kunagi.
Lahkuvad. Istuvad taksosse. Teine füüsik keerutab eemaldatud pirni käes: "No ei ole selline asi võimalik" Ja lükkab lambi endale suhu. Takso keerab ringi, sisenevad traumapunkti, tõstavad valveõe põrandalt üles, lähevad kirurgi juurde, kes vilunult kukla kallal raksutades anab neile ühtlasi teada, mida ta arvab idikatest, kes endale öösiti lambipirne suhu topivad. Võtavad pirni kaasa ja lahkuvad.
Taksojuht kõõritab kahte pärani lõugadega venda tagaistmel ja söandab lõpuks küsida, milles asi. Matemaatik seletab. Kougib isegi pirni taskust välja. Taksojuht ei usu... Keeravad takso ringi ja sõidavad traumapunkti. Õde ei anna enam sellevõrra rahustadagi, et ta iseseisvalt püsti püsiks. Kirurg eemaldab taksojuhi suust lambi ja lööb selle kanna all puruks sõnadega: "Muidu, raisk, jäätegi mul siin hommikuni käima!"
Sõidavad tagasi hotelli poole. Et taksojuhi pea on pärani lõugade tõttu kuklas, siis märkimisväärset kiirust ta muidugi arendada ei saa. Politseijaoskonnale liginedes äratab teosammul liikuv takso aga kõnniteel suitsetava mundrikandja tähelepanu ja see viipab auto käskivalt seisma. Kummardub, vaatab autosse ja küsib:"Ja kuhu sa neid imbetsille vead???" Ainuke, kes rääkida saab, on matemaatik ja see muidugi protesteerib: "Mis kuradi imbetsille, siin autos on kolm teaduste doktorit!" Ja räägib võmmile üldjoontes kogu loo ära. Politseinik keelab neil edasi sõita ja siseneb jaoskonda. Hetke pärast kustub seal valgus. Politseinik väljub, avab tagumise ukse ja pressib ennast jõuga füüsikute kõrvale. Suust paistab tal hõõglambi sokkel. Keeravad ringi, sõidavad traumapunkti. Õde leti taga nad elustada ei püüagi - joonelt kirurgi juurde. Koputavad uksele ja kirurg avab - endal pea kuklas ja suu pärani lahti
*autor teadmata, kirjaviis muutmata.
neljapäev, 17. jaanuar 2013
reklaami ohver
Kord kui "kodukeemilises" mitme toote soodustuse olemasolu kohta pärisin, öeldi, et soodushinnad on laste riiete puhastamisel. Loomulikult seadsin ma Notsu pika villase mantliga sammud samasse.
Ulatasin mantli üle leti: "Laste."
Tädi sealpool letti vaatas mind ja kergitas kulme.
Näitasin talle suurusnumbrit 152-158, millel lisaks ka vanusetähis.
Tädi hakkas naerma, et see mahub tallegi selga. (Oli jah selline kiitsakas ja pisike). Seejärel näitas ta mulle hinnakirja, milles suurelt: SOODUSHIND LASTERÕIVASTELE. All aga peaaegu loetamatult tärnikesega "Kuni suuruseni 110".
Ahsoo. Mõtisklesin hetke määratluse "laps" olemuse üle. Midi kannab hetkel rõivaid 98-104 ja Mini 74-80. Paari aasta möödudes, lasteaiaealisena, kannab Midi suurust 110, mis vanuselise määratluse järgi viieaastastele mõeldud. Sealt edasi ta enam lastele käiva soodustuse alla ei mahu :S
Mitte, et kokkuhoitav summa elulise tähtsusega oleks, pigem on haledalt ja naljakalt kurb.
Ulatasin mantli üle leti: "Laste."
Tädi sealpool letti vaatas mind ja kergitas kulme.
Näitasin talle suurusnumbrit 152-158, millel lisaks ka vanusetähis.
Tädi hakkas naerma, et see mahub tallegi selga. (Oli jah selline kiitsakas ja pisike). Seejärel näitas ta mulle hinnakirja, milles suurelt: SOODUSHIND LASTERÕIVASTELE. All aga peaaegu loetamatult tärnikesega "Kuni suuruseni 110".
Ahsoo. Mõtisklesin hetke määratluse "laps" olemuse üle. Midi kannab hetkel rõivaid 98-104 ja Mini 74-80. Paari aasta möödudes, lasteaiaealisena, kannab Midi suurust 110, mis vanuselise määratluse järgi viieaastastele mõeldud. Sealt edasi ta enam lastele käiva soodustuse alla ei mahu :S
Mitte, et kokkuhoitav summa elulise tähtsusega oleks, pigem on haledalt ja naljakalt kurb.
pühapäev, 13. jaanuar 2013
Väljaspool, tõkkepuu taga
Miniga ujuma minnes haarasin kiiruga kaasa eelmisel õhtul pakitud koti saunalinade ja ujumisriietega. Esikulauale ununesid mobiiltelefon ja rahakott. Tõkkepuu ees seisin silmitsi kurva faktiga, et pean seekordsest ujumisest loobuma (ja kaotan ühe Haigekassa poolt tasustatud taastusravikorra) või parkima eemale. Polnud mul üheski taskus ega autolaekas hädavajalikku viitkümmet senti ega mobiiltelefoni, millega avada-sulgeda tõkkepuud.
Peale uue parkimiskorra kehtestamist otsisin lähimaid tasuta parkimisvõimalusi ning mõlema puhul näpistab parkija tegelikult kellegi teise privaattsoonist tükikese. Üks võimalus on jätta auto Retke tee ühe majakompeksi hoovi (kus elanikegi autodele piisavalt ruumi pole). Teine variant on parkida Tervise tänavale rehviparanduse hoovi. (kuhu kokku mahubki vast kümmekond autot).
Valisin ühe ebameeldivatest ning tuvastasin, et õnneks vedeleb pagasiruumis jätkuvalt Midi käru. Lastehaiglasse sisse veeredes selgus, et käru oli siiski vale valik - kärude hoiukohad on küll välisukse juures olemas, ent luku peab iga kärutaja ise kaasa võtma. Lõpp osutus nukraks - seisin nagu kasvatamatu koolitüdruk ning proua töötaja sõitles mind /puhastatud ja kuivatatu/ rehvidega käruga majas ringlemise eest.
Eelnevalt läbisin 10x massaažikuuri ning tasusin parkimise eest "omaosaluse" 10x50 senti = 5 eurot. Kui mälu mind taas alt ei vea, tasun seekord 9x50 senti ehk 4,50 eurot. Kokku siis 9,50 eurot taastusravi võimaluse eest. Muidugi ei keela keegi mul liikuda jalgsi või ühistranspordiga.
Paraku on lasteaias tuulerõuged ning püüdes Mini haigestumist käesoleval aastal vältida, hoiame ka Midi kodus ning ujumispäevadel viin ta tunnikeseks Meesisendi töö juurde. Võiksin ju liikuda ühistranspordiga, mis sellest aastast meile enam mitte soodushinnaga, vaid suisa tasuta. Aga ringike kodust kesklinna, sealt Mustamäele ja Kesklinna kaudu koju võtaks kes-teab-kui-kaua-aega. Liiati paikneb lähim bussipeatus Meesisendi töö juurest umbes pooleteise kilomeetri kaugusel kõnniteedeta piirkonnas.
Lugesin netiotsingus mõned teemakohased artiklid läbi, aga asjalikku põhjendust tasuta parkimisaja vähendamisele ei selgunudki. Tõsi on, et tasuta veerandtunniga jõuab parkida ja lapsega maja siseneda ning hea õnne korral üleriided riietehoidu anda. Lastehaigla haldusjuht viitas küll vajadusele tõrjuda parklast kõrvalisi parkijaid, ent ei pidanud võimalikuks seostada parkimist registratuurist väljastatava paberikesega. Miks mitte näiteks registreerida haigla patsiendil parkimine nagu K-Rauta Tondi kaupluses?
Igatahes ootab mind lisaks taastusravile ees ka silmaarsti külastus kahe suurema lapsega (tõenäoline kulu 2x1 eurot). :( Ja juurde võib lisada, et neuroloogi ja järgnenud uuringu visiit Miniga maksis samuti 2x1 euro, ortopeedi külastus Mini ja Midiga samuti 2x1 euro. Kui pisukesed summad järjest kokku lugeda, saab kolme lapse ja kolme kuu peale kenakese 15 eurot kokku :(
Peale uue parkimiskorra kehtestamist otsisin lähimaid tasuta parkimisvõimalusi ning mõlema puhul näpistab parkija tegelikult kellegi teise privaattsoonist tükikese. Üks võimalus on jätta auto Retke tee ühe majakompeksi hoovi (kus elanikegi autodele piisavalt ruumi pole). Teine variant on parkida Tervise tänavale rehviparanduse hoovi. (kuhu kokku mahubki vast kümmekond autot).
Valisin ühe ebameeldivatest ning tuvastasin, et õnneks vedeleb pagasiruumis jätkuvalt Midi käru. Lastehaiglasse sisse veeredes selgus, et käru oli siiski vale valik - kärude hoiukohad on küll välisukse juures olemas, ent luku peab iga kärutaja ise kaasa võtma. Lõpp osutus nukraks - seisin nagu kasvatamatu koolitüdruk ning proua töötaja sõitles mind /puhastatud ja kuivatatu/ rehvidega käruga majas ringlemise eest.
Eelnevalt läbisin 10x massaažikuuri ning tasusin parkimise eest "omaosaluse" 10x50 senti = 5 eurot. Kui mälu mind taas alt ei vea, tasun seekord 9x50 senti ehk 4,50 eurot. Kokku siis 9,50 eurot taastusravi võimaluse eest. Muidugi ei keela keegi mul liikuda jalgsi või ühistranspordiga.
Paraku on lasteaias tuulerõuged ning püüdes Mini haigestumist käesoleval aastal vältida, hoiame ka Midi kodus ning ujumispäevadel viin ta tunnikeseks Meesisendi töö juurde. Võiksin ju liikuda ühistranspordiga, mis sellest aastast meile enam mitte soodushinnaga, vaid suisa tasuta. Aga ringike kodust kesklinna, sealt Mustamäele ja Kesklinna kaudu koju võtaks kes-teab-kui-kaua-aega. Liiati paikneb lähim bussipeatus Meesisendi töö juurest umbes pooleteise kilomeetri kaugusel kõnniteedeta piirkonnas.
Lugesin netiotsingus mõned teemakohased artiklid läbi, aga asjalikku põhjendust tasuta parkimisaja vähendamisele ei selgunudki. Tõsi on, et tasuta veerandtunniga jõuab parkida ja lapsega maja siseneda ning hea õnne korral üleriided riietehoidu anda. Lastehaigla haldusjuht viitas küll vajadusele tõrjuda parklast kõrvalisi parkijaid, ent ei pidanud võimalikuks seostada parkimist registratuurist väljastatava paberikesega. Miks mitte näiteks registreerida haigla patsiendil parkimine nagu K-Rauta Tondi kaupluses?
Igatahes ootab mind lisaks taastusravile ees ka silmaarsti külastus kahe suurema lapsega (tõenäoline kulu 2x1 eurot). :( Ja juurde võib lisada, et neuroloogi ja järgnenud uuringu visiit Miniga maksis samuti 2x1 euro, ortopeedi külastus Mini ja Midiga samuti 2x1 euro. Kui pisukesed summad järjest kokku lugeda, saab kolme lapse ja kolme kuu peale kenakese 15 eurot kokku :(
neljapäev, 10. jaanuar 2013
Kaasaelaja
Mahutasime käsipagasi-reisikohvrisse vajalikud tarbed neljaks laagripäevaks. Kuus treeningut ja võistlus.
Ma ei mõista, kuidas sokid vähese ajaga suisa auklikuks kuluvad? Ja korralikest on ühe ära söönud kas pesumasin või kuivati! Õnneks on meil peaaegu ühesuurune jalanumber ning minu treeningsokkide varud hetkel puhkamas. Tibi tavapärane puhkevorm paari seeliku näol seekord ei mahtunud. Ühel selgemal hetkel meenus, et ostsin kaks talve tagasi Kuusamost murdmaasuuskade koti. Nii oligi. Kottide kastis, ostusildidki küljes :) Sinna toppisin treeningsuusad - kepid ja kaks paari saapaid. Võistlusvarustuse hooldas ja pakkis seekord treener.
Seekordses laagris tuleb lisaks suusarõõmudele hankida klassikaaslastelt ka kodused ülesanded ning õppida. Vajalikud õpikud-vihikud maandusid mõne hetkega õlakotti.
Uus roll meile mõlemale - Notsul esimesed asjalikumad võistlused ETV-Swedbanki noorte suusasarjas. Mina annan pühapäeval järeleaitamistunni matemaatikas ja inglise keeles. Küll vaevab mind mure, et võimalik kehv tulemus spordiisu ei kaotaks. Kiuste on esimene etapp klassika. Notsu ise arvab, et on hoopis tugevam vabasõitja. Näis. Hoian pöialt mõlemas värisevas rusikas.
Ajaa. Õel trennis vastas käinud Midi vaatas esikus seisvaid suuski, tõstis nad pikali ja ronis paljajalu peale. Otsisin kuurist taas komplekti välja. Visu Tillu nahkrihmadega suusad. Umbes kolmkümmend viis aastat tagasi alustasin neil mina oma tänaseks soikunud suusatamise-karjäääri. Aastal 2004 tatsus nendega Notsu. Ja Midigi sammus täitsa kenasti mööda tammi. Ainus mure, et suusad on alt pea lumivalged. Suusatõrva mul pole ja kui oleks, siis suusatõrvamise tehnikat ma ei valda.
Ma ei mõista, kuidas sokid vähese ajaga suisa auklikuks kuluvad? Ja korralikest on ühe ära söönud kas pesumasin või kuivati! Õnneks on meil peaaegu ühesuurune jalanumber ning minu treeningsokkide varud hetkel puhkamas. Tibi tavapärane puhkevorm paari seeliku näol seekord ei mahtunud. Ühel selgemal hetkel meenus, et ostsin kaks talve tagasi Kuusamost murdmaasuuskade koti. Nii oligi. Kottide kastis, ostusildidki küljes :) Sinna toppisin treeningsuusad - kepid ja kaks paari saapaid. Võistlusvarustuse hooldas ja pakkis seekord treener.
Seekordses laagris tuleb lisaks suusarõõmudele hankida klassikaaslastelt ka kodused ülesanded ning õppida. Vajalikud õpikud-vihikud maandusid mõne hetkega õlakotti.
Uus roll meile mõlemale - Notsul esimesed asjalikumad võistlused ETV-Swedbanki noorte suusasarjas. Mina annan pühapäeval järeleaitamistunni matemaatikas ja inglise keeles. Küll vaevab mind mure, et võimalik kehv tulemus spordiisu ei kaotaks. Kiuste on esimene etapp klassika. Notsu ise arvab, et on hoopis tugevam vabasõitja. Näis. Hoian pöialt mõlemas värisevas rusikas.
Ajaa. Õel trennis vastas käinud Midi vaatas esikus seisvaid suuski, tõstis nad pikali ja ronis paljajalu peale. Otsisin kuurist taas komplekti välja. Visu Tillu nahkrihmadega suusad. Umbes kolmkümmend viis aastat tagasi alustasin neil mina oma tänaseks soikunud suusatamise-karjäääri. Aastal 2004 tatsus nendega Notsu. Ja Midigi sammus täitsa kenasti mööda tammi. Ainus mure, et suusad on alt pea lumivalged. Suusatõrva mul pole ja kui oleks, siis suusatõrvamise tehnikat ma ei valda.
laupäev, 5. jaanuar 2013
Kahepaiksena
Tol ammusena tunduval maailmalõpu-reedel olin endal viimsegi närviraku krussi keeranud. Eraldasin meesisendile koduse plekkpurgi-hoiupõrsast viimased 700 raha töömeeste lõpupalkadeks ja muudeks pisikuludeks. Lugesime mitu korda üle, lisasime võimalikud ootamatud materjaliarved, pisikese viimase-õhtu istumise, kütuse. Meesisend lubas peale kõigi arvete kokkulöömist võlavanglasse kolida ja pakkis autosse kogu kola, mille sügise jooksul Tallinna hoiule või pesusse tirisime.
Viimasena mahtus ukse vahelt sisse üks matkasaabas. Teist hoidnud ta terve tee süles.
Tühjendasin pangakontot veel kahe korraliku vedrumadratsi ja ühe köögimööbli jagu. Saatsin eelmainitud Cargobusi teenusega lõunaosariikidesse, sest ka meie teine auto oli ääreni laetud. Võib vaimusilmas ette kujutada minukest roolimas täispikka ja täiskõrget kaubikut, kõrvalistmel väikelaps ja teisel turvahällis imik. Ja kaht madratsit Cargo uksest sisse sikutamas:) Igatahes jõudsin ma vahepeal veel tunkedest kasukasse hüpata ning tõelise daamina tippida Kaarli kirikusse kooli jõulujumalateenistusele.
Hilisõhtusel tunnil Peugeoti nina lõunasse pöörates mahutasin end kõigi kottide ja kompsude ja pakkide vahele nagu tõeline akrobaat. Tagatipuks sadas lund kui tähesõdade seriaalis, teed kattis lamellrehvidega kokkusobimatu jää ning kübemefilter otsustas aktiveerida mootori avariireziimi. Antipollution fault tähendab Peugeot´il seda, et gaasipedaali põrandasse surudes hoiab auto kiirust umbes kuni 110, kuid turbo ei rakendu ning igasugune kiirendus on võimatu.
Kapitaalremonditud majas jõule ja aastavahetust tähistada oli päris mõnus. Vällamäe kuusk loobus okastest teisel päeval peale soojuspumba lämbes õhus viibimist. Ja noh... kes oli see idioot, kes kogu maja valgeks otsustas värvida? Lumivalged seinad, lumivalge mööbel ja.... kolm last. Või kuidas nimetada kodanikku, kes kogu põranda kattis pehme kuuselauaga, millesse suure pealeistutava autoga mõnusaid vagusid saab joonida?
Meie töömehed, kes selle kupatuse mõne kuuga valmis ehitasid, saavad suure tõenäosusega peatselt taas tööd. Kapitaalse sanitaarremondi tegemisel :)
Aasta vahetus nagu suvalises linnas rohke ilutulestikuga. Traditsiooniliselt vedelesime uusaastapäeval Värska Spas ning ei teinud kohe mitte kui midagi.
Aasta algus sulatas välja muru ja ehitusprahi. Ilm soosis prügivedu ja toasistumist.
Suuski ega uiske ma alla ei saanud - kas ei sobinud meile või ilmataadile. Küll aga sõitis Notsu minu eest. Laagris sõitis ta ainuüksi kilomeetrite kogumise treeningupäeval poolmaratoni maha. Kelgutamas käisime küll nii Võrus kui Haanjas.
Kokkuvõtteks sai igati mõnus puhkus, kuigi Notsu teatas peale esimest koolipäeva pikal mokal, et kõik klassikaaslased olid käinud välisreisil. (Tugevad rõhud sõnadel "kõik" ja "välisreisil") Mis siis ikka, tuleb meilgi järgmisel koolivaheajal lehmakommide ostureis Apesse ette võtta.
Tallinnasse naasta oli kahju. Mereline niiskus ronis kontidesse ning elutoa aknast paistab jällegi pesunöör. Liiati läks lõunas mõnusalt külmaks ning rohetav muru asendus uue lumevaibaga.
Viimasena mahtus ukse vahelt sisse üks matkasaabas. Teist hoidnud ta terve tee süles.
Tühjendasin pangakontot veel kahe korraliku vedrumadratsi ja ühe köögimööbli jagu. Saatsin eelmainitud Cargobusi teenusega lõunaosariikidesse, sest ka meie teine auto oli ääreni laetud. Võib vaimusilmas ette kujutada minukest roolimas täispikka ja täiskõrget kaubikut, kõrvalistmel väikelaps ja teisel turvahällis imik. Ja kaht madratsit Cargo uksest sisse sikutamas:) Igatahes jõudsin ma vahepeal veel tunkedest kasukasse hüpata ning tõelise daamina tippida Kaarli kirikusse kooli jõulujumalateenistusele.
Hilisõhtusel tunnil Peugeoti nina lõunasse pöörates mahutasin end kõigi kottide ja kompsude ja pakkide vahele nagu tõeline akrobaat. Tagatipuks sadas lund kui tähesõdade seriaalis, teed kattis lamellrehvidega kokkusobimatu jää ning kübemefilter otsustas aktiveerida mootori avariireziimi. Antipollution fault tähendab Peugeot´il seda, et gaasipedaali põrandasse surudes hoiab auto kiirust umbes kuni 110, kuid turbo ei rakendu ning igasugune kiirendus on võimatu.
Kapitaalremonditud majas jõule ja aastavahetust tähistada oli päris mõnus. Vällamäe kuusk loobus okastest teisel päeval peale soojuspumba lämbes õhus viibimist. Ja noh... kes oli see idioot, kes kogu maja valgeks otsustas värvida? Lumivalged seinad, lumivalge mööbel ja.... kolm last. Või kuidas nimetada kodanikku, kes kogu põranda kattis pehme kuuselauaga, millesse suure pealeistutava autoga mõnusaid vagusid saab joonida?
Meie töömehed, kes selle kupatuse mõne kuuga valmis ehitasid, saavad suure tõenäosusega peatselt taas tööd. Kapitaalse sanitaarremondi tegemisel :)
Aasta vahetus nagu suvalises linnas rohke ilutulestikuga. Traditsiooniliselt vedelesime uusaastapäeval Värska Spas ning ei teinud kohe mitte kui midagi.
Aasta algus sulatas välja muru ja ehitusprahi. Ilm soosis prügivedu ja toasistumist.
Suuski ega uiske ma alla ei saanud - kas ei sobinud meile või ilmataadile. Küll aga sõitis Notsu minu eest. Laagris sõitis ta ainuüksi kilomeetrite kogumise treeningupäeval poolmaratoni maha. Kelgutamas käisime küll nii Võrus kui Haanjas.
Kokkuvõtteks sai igati mõnus puhkus, kuigi Notsu teatas peale esimest koolipäeva pikal mokal, et kõik klassikaaslased olid käinud välisreisil. (Tugevad rõhud sõnadel "kõik" ja "välisreisil") Mis siis ikka, tuleb meilgi järgmisel koolivaheajal lehmakommide ostureis Apesse ette võtta.
Tallinnasse naasta oli kahju. Mereline niiskus ronis kontidesse ning elutoa aknast paistab jällegi pesunöör. Liiati läks lõunas mõnusalt külmaks ning rohetav muru asendus uue lumevaibaga.
pühapäev, 16. detsember 2012
jõulurulaad
Meesisend nõuab rulaadi. Seda "ema tehtud". Ja kui ma ei oska, siis võivat jätkuvalt lahkesti emale helistada ja uurida, kuidas teha :D Aga olgu olla.
Viimase aastaga olen vilumuse üpris edukalt omandanud. Kamara alt fileerimisnoaga pekk välja, täidis vahele, rulli, kinni, potti keema, vajutise alla, külma ja valmis ta ongi.
Fileerisin hulga kamaraid, täitsin ja seejärel sai mõistus otsa. Mingil arusaamatul moel sidusin rulaadid hoopis niidiga kinni. Potist välja võttes imestasin nende kõhnuse üle. Keerutasin rulaade igat pidi ning jõudmata põhjapanevale järeldusele lõikasin lauale. Meesisend vaatas ka ja uuris, miks ma seekord täidise ehk hakkliha panemata jätsin. Said seanaharullid porgandi ja munaga :D
Kordustöö tuli korralik - porgandi, muna, hakkliha ja pastinaagiga.
Ja see pole esimene kord kui avastan, et beebi kõrvalt selliste asjade tegemine on nüristanud või suisa röövinud kogu mu mõistuse.
Viimase aastaga olen vilumuse üpris edukalt omandanud. Kamara alt fileerimisnoaga pekk välja, täidis vahele, rulli, kinni, potti keema, vajutise alla, külma ja valmis ta ongi.
Fileerisin hulga kamaraid, täitsin ja seejärel sai mõistus otsa. Mingil arusaamatul moel sidusin rulaadid hoopis niidiga kinni. Potist välja võttes imestasin nende kõhnuse üle. Keerutasin rulaade igat pidi ning jõudmata põhjapanevale järeldusele lõikasin lauale. Meesisend vaatas ka ja uuris, miks ma seekord täidise ehk hakkliha panemata jätsin. Said seanaharullid porgandi ja munaga :D
Kordustöö tuli korralik - porgandi, muna, hakkliha ja pastinaagiga.
Ja see pole esimene kord kui avastan, et beebi kõrvalt selliste asjade tegemine on nüristanud või suisa röövinud kogu mu mõistuse.
neljapäev, 6. detsember 2012
Hääd uut
Jalutasin varasel ja alles hämaral hommikutunnil regulaarsele mõõtmise ja kaalumise visiidile. Hommik nagu piltpostkaardilt maha joonistatud - ennejõulune hämarus, lumehanged ning paksu valge kihiga kaetud puud. Karge tuuletu külm põski näpistamas. Ei ainsatki autot ega inimest. Ninna tungis vaid kütmise kirbe lõhn, mis tõstis esile mälupilte turvalisest agulilapsepõlvest.
Mõneaastane mina villavoodril villasest talvemantlikangast kombekaga lumes püherdamas...
Sedasama kombekat kandes seljatoega raudkelgul künkast alla sõitmas...
Mööda kodutänavat poodi jalutamas...
Tagasiteel tegin moblasse mõned fotod justkui talveunne vajunud Tähe tänavast.
Jah, ma olen jälle aasta vanem. Olen aasta kogenum. Mu Rootsi õde tuletas õnne soovides meeldet, et kaugeltki mitte kõigile ei ole antud nii palju aastaid. Elu on privileeg ja lisanduv vanus märk sellest.
Igatahes muutus sünnipäev rõõmsaks.
Koolist saabudes kinkis Notsu roosiõie ja kaardi, mida kaunistab kleepimistehnikas tekst "5. detsember". Missugune vahva üllatus!
Mõnus istumine armsate inimeste seltsis ja kalender keeras uue lehe.
Algab 38. aastaring.
Mõneaastane mina villavoodril villasest talvemantlikangast kombekaga lumes püherdamas...
Sedasama kombekat kandes seljatoega raudkelgul künkast alla sõitmas...
Mööda kodutänavat poodi jalutamas...
Tagasiteel tegin moblasse mõned fotod justkui talveunne vajunud Tähe tänavast.
Jah, ma olen jälle aasta vanem. Olen aasta kogenum. Mu Rootsi õde tuletas õnne soovides meeldet, et kaugeltki mitte kõigile ei ole antud nii palju aastaid. Elu on privileeg ja lisanduv vanus märk sellest.
Igatahes muutus sünnipäev rõõmsaks.
Koolist saabudes kinkis Notsu roosiõie ja kaardi, mida kaunistab kleepimistehnikas tekst "5. detsember". Missugune vahva üllatus!
Mõnus istumine armsate inimeste seltsis ja kalender keeras uue lehe.
Algab 38. aastaring.
esmaspäev, 26. november 2012
Vargad minu autos
Meie uut pereautot külastasid täna öösel vargad.
Alles jäeti
* Midi turvatool
* Mini turvahälli rattad
* makk
* pudel autosisemuse poleerimisvaha
* tuubipüree Midi ootamatuks näljahädaks
Lahti olid tõmmatud
* tuhatoos
* joogipudeli-külmkapp
Avastamata jäid
* auto eripäraks olevad kaks sahtlit
Laiali loobiti
* Midi papiraamatud istmesahtlist
* auto hooldusraamat
* reisi käterätike suuruses 5x5 cm, millest kadus ümbris
* kolm tühja vee- ja koolapudelit uksetaskutest
* prügikilekotikesest banaanikoored ja kohukesepaberid (appi, no mida prügikastist leida loodeti)
Kaasa võeti
* pudel alkoholivaba õlut suuruses 0,33
* pakike parmesanivorstikesi
* eelpool nimetatud reisikäterätiku ümbris
Katki tehti (ilmselt sisenedes ja saagile lähenedes):
*käigukanginupp
Masendav. Mitte et ma ei rõõmustaks allesjäänud turvatooli ja hällirataste üle. Teadaolevalt ei ole ma kade. Kui alkoholivaba õlut peaks vaja minema, siis võiks ju koputada ja paluda pudelike eraldada.
Kogukahju umbes 3 eurot pluss käigukanginupp, mille saab õnneks kokku liimida.
Ilmselt unustasin eile Minit haarates ise uksed lahti.
Alles jäeti
* Midi turvatool
* Mini turvahälli rattad
* makk
* pudel autosisemuse poleerimisvaha
* tuubipüree Midi ootamatuks näljahädaks
Lahti olid tõmmatud
* tuhatoos
* joogipudeli-külmkapp
Avastamata jäid
* auto eripäraks olevad kaks sahtlit
Laiali loobiti
* Midi papiraamatud istmesahtlist
* auto hooldusraamat
* reisi käterätike suuruses 5x5 cm, millest kadus ümbris
* kolm tühja vee- ja koolapudelit uksetaskutest
* prügikilekotikesest banaanikoored ja kohukesepaberid (appi, no mida prügikastist leida loodeti)
Kaasa võeti
* pudel alkoholivaba õlut suuruses 0,33
* pakike parmesanivorstikesi
* eelpool nimetatud reisikäterätiku ümbris
Katki tehti (ilmselt sisenedes ja saagile lähenedes):
*käigukanginupp
Masendav. Mitte et ma ei rõõmustaks allesjäänud turvatooli ja hällirataste üle. Teadaolevalt ei ole ma kade. Kui alkoholivaba õlut peaks vaja minema, siis võiks ju koputada ja paluda pudelike eraldada.
Kogukahju umbes 3 eurot pluss käigukanginupp, mille saab õnneks kokku liimida.
Ilmselt unustasin eile Minit haarates ise uksed lahti.
pühapäev, 25. november 2012
Kana- tuvi- või kukepastaroog
Meesisend valmistas oma kokanduskunsti tippsaavutust - makarone kanaga ehk siis moodsas keeles kanapastat. See makaronidest, kana kintsulihast ja karrist koosnev roog suisa upub vahukooresse ent tekitab minus alati Pavlovi refleksi. (Või olen ma valmis sööma mida iganes kui vaid ise kokkama ei peaks)
Niisiis istume me õhtusöögil ümber pruuni köögilaua, igal auramas valges kausikeses kuhil makarone kanaga. Me oleme padunäljased ning esialgu kostab vaid kahvlite klõbinat vaheldumas matsutamisega.
Midi haagib peale mitmendat kõverikku makaroni ka kanatüki kahvli otsa, Notsu soovitab tal KANA suhu pista. KANA igavesest ajast igavesti mittesöödavaks tunnistanud Midi alustab kräunuvas kõneviisis: Puppa (Midi enesekohane nimetus) ei sööö kanaaaaaa...
Peaaegu pisarateni ahastav kahepoolene söögilaua ääres. Meesisend kortsutab kulmu ja käsib KUKE suhu pista. Midi nägu tabab lai naeratus. Ahah, kukk - kahvel kanatükiga rändab suhu ning ports makarone järele.
Mõne aja möödudes soovitab kelmikalt kiusakas Notsu kahvli otsa haagitud kanakildu unistaval pilgul vaataval Midil TUVI suhu pista. Vaene Midi alustab taas üürgamist ning meesisend heidab vihkajaliku pilgu Notsu suunas. KUKK! Midi rahuneb ning matsutab edasi. :)
Viimase testi läbin ise Midi taldrikusse jäänud kanatükiga. Haagin selle kahvli otsa ning pakun. KANA! Midi pöörab pea kõrvale ning keerab virilaks. Hoian kahvlit Midi silmade ees - Okei, pada ajasin, TUVI! Midi mokk hakkab kiiresti pikemaks venima. Lõpuks juba naeran! Kahvlit eemale lükkamata hüüan Midile KUKK! Ja suu avaneb kui otsekohe.
***
Muud linnud on abstraktsed - nokivad siin ja seal. Aga KUKK on Lammas Shauni iga multika alguskaadrites - uhkelt kirev lind. Ju siis mõjub.
teisipäev, 20. november 2012
Statoil ja kampaania
Tankimas käin juba tükimat aega Statoili automaattankuris. Kassasse arvet tasudes peaksin enne tasumise võimaldamist teada andma, kas soovin midagi ka süüa või juua.
(Võib-olla peaksin olema hoopis tänulik, et küsitlus piirdub vaid toitumisharjumustega. Tootegruppe tanklas jagub - ajakirjad-ajalehed, klaasipesuvedelik, sigaretid, kondoomid...)
Niisiis:
-Üks autopesu, see 10,90, palun.
-Üks autopesu, see 10,90, palun.
-Kas harjade- või survepesu?
-Äääääää, andke see, mis selles jaamas ka puhtaks peseb.
-Harjapesu siis. Kas autol on ka tagumine kojamees?
-Möhhhh??? Ma ei tea... vist on. (ahjaa, on kindlasti, ma ju parandasin seda ükskord)
-Sellisel juhul palun pange see kott pesulas peale! Kas midagi veel? Süüa? Juua midagi?
Pean leidma nüüd ka uue autopesula. Veljed jäid räpaseks ja teistkordset läbisulistamist ei tahtnud nende vastikute küsimuste tõttu paluma minna. Pesulas sortisin veidi ka auto panipaikade sisu. Meesisend on tankimas käies osalenud käimasolevas kampaanias ja kogunud templeid. SEDA kaarti tanklatibinad ei küsinud. Ehk siis "oma kasu" peab ostja ise meeles pidama :(
Pean leidma nüüd ka uue autopesula. Veljed jäid räpaseks ja teistkordset läbisulistamist ei tahtnud nende vastikute küsimuste tõttu paluma minna. Pesulas sortisin veidi ka auto panipaikade sisu. Meesisend on tankimas käies osalenud käimasolevas kampaanias ja kogunud templeid. SEDA kaarti tanklatibinad ei küsinud. Ehk siis "oma kasu" peab ostja ise meeles pidama :(
reede, 16. november 2012
Vanus - kaks kuud
Kahekuune Mini kaalus 6520 grammi ja oli 63 cm pikk. Mõõtmisest on möödunud juba kaks nädalat ning selle aja jooksul kasvas poiss välja esimesest talvekombest ning suurest osast riietest, mida Midi neljandal elukuul kandis. Minile täpselt paras suurusnumber on 68 ning Midist jäänud kotist otsin välja väiksemaid 74-sid... Midi lasteaiavorm koosneb suures osast pükstest suuruses 86 ja pluusidest 92-98 :) Kui kasvutempo ei kahane, kannavad mõlemad saabuval suvel sama suurust...
Pelgulinna perekeskuse ujutaja lohutas, et pole ta ju lihtsalt rasvarull, jagub ka kasvu.
Elu on nii lilleline kui ühes beebiga peres olla saab. Midi on usin lasteaialaps - kolm päeva nädalas ja korraga kolm tundi päevas. Lootsin lasteaiahommikutest saada pisut aega kodu-uuendustele ja pisukesele värskenduskuurile ent tegelikkuses magan need hommikud lihtsalt maha. Ja tunnen end ärgates pisut puhanumalt.
Eile käisime pidulikulsünnitunnistuse nimetunnistuse kättesaamise tseremoonial Raekojas. Muretsesin eelkõige ettevalmistava osa üle. Kuidas rõivastada Midi ülikonda ja ennast kleiti nii, et Mini rõivastamise ajaks kikilipsustatud ja pintsakut kandev Midi põrandal ei väänleks... LAhenduse võtmesõna on "Lammas Shauni multikas":)
Tallinna-üritus on armas. Perekonnaseisuametist nime panemast lahkusin valge A4 paberiga näpu vahel. Isegi kilekaasi ei antud... Nimetunnistus, mis kahjuks riigi silmis vähimatki väärtust ei oma, on kõvade kaantega, kauni kujundusega ja sisaldab nii minu kui Meesisendi kui Mini nime ning sünnikuupäeva ja -kellaaega ja nime registreerimise akti numbrit. Nimetagem teda linlase raha raiskamiseks ent mäletusena on ta kena.
Tort maitses hea, pilte tehti, tited kriiskasid :) Meesisend pildistas Helesinise Unistuse parkimist Raekoja platsile :) (ürituse puhul ja muponautide valvsa pilgu all)
Pelgulinna perekeskuse ujutaja lohutas, et pole ta ju lihtsalt rasvarull, jagub ka kasvu.
Elu on nii lilleline kui ühes beebiga peres olla saab. Midi on usin lasteaialaps - kolm päeva nädalas ja korraga kolm tundi päevas. Lootsin lasteaiahommikutest saada pisut aega kodu-uuendustele ja pisukesele värskenduskuurile ent tegelikkuses magan need hommikud lihtsalt maha. Ja tunnen end ärgates pisut puhanumalt.
Eile käisime pidulikul
Tallinna-üritus on armas. Perekonnaseisuametist nime panemast lahkusin valge A4 paberiga näpu vahel. Isegi kilekaasi ei antud... Nimetunnistus, mis kahjuks riigi silmis vähimatki väärtust ei oma, on kõvade kaantega, kauni kujundusega ja sisaldab nii minu kui Meesisendi kui Mini nime ning sünnikuupäeva ja -kellaaega ja nime registreerimise akti numbrit. Nimetagem teda linlase raha raiskamiseks ent mäletusena on ta kena.
Tort maitses hea, pilte tehti, tited kriiskasid :) Meesisend pildistas Helesinise Unistuse parkimist Raekoja platsile :) (ürituse puhul ja muponautide valvsa pilgu all)
Tellimine:
Postitused (Atom)
